Üleujutused

Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, sealhulgas Eestil on kohustus rakendada üleujutuste direktiiv vesikondade põhiselt ja sinna juurde kuuluvad üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, ohu ja riskikaardid ning maandamiskavad.

Üleujutuste riskijuhtimise eesmärk on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

Riskide maandamine peab hõlmama kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatuse süsteeme.

Tegevused üleujutusega seotud riskide hindamiseks ja maandamiseks algasid üleujutuste direktiivi vastuvõtmisega Euroopa Liidus 2007. aastal.

Üleujutusohuga seotud riskide hindamise ja maandamise etapid koos täitmise tähtaegadega on:
 
Üleujutuste direktiivi ülevõtmine Eesti õigusruumi 26.11.2009
Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang 22.12.2011
Üleujutusohu ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid 22.12.2013
Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 22.12.2015
Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu ning üleujutusohu ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaartide ajakohastamine 22.12.2019
Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine 22.12.2021

Esmalt koostati üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, mille käigus koguti kokku info Eestis varasemalt aset leidnud üleujutuste kohta. Esialgse hinnangu tulemusena määrati kakskümmend olulist riskipiirkonda, millest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutused.

Esialgse hinnangu baasilt alustati riskide maandamiskava koostamist.

Nii üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardid ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava vaadatakse uuesti läbi ja vajaduse korral ajakohastatakse iga kuue aasta järel samaaegselt veemajanduskava ajakohastamisega.


Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad

7. jaanuaril 2016 kinnitas Vabariigi Valitsus esmakordselt kuueks aastaks Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad. Kavad on vajalikud selleks, et ennetada ja leevendada looduslikest üleujutusest tulenevaid kahjusid inimese tervisele ja varale ning keskkonnale.


Eestis on kokku 20 sellist piirkonda, kus üleujutused kujutavad ohtu ka inimeste tervisele ja varale. Näiteks Eesti lääneosas põhjustavad üleujutusi eelkõige tormid ja merevee taseme tõus, idaosas aga tõusevad veekogud üle oma tavapäraste kallaste sademete (vihm, lumesulavesi) tõttu. Sademevee kanalisatsioonisüsteemide tõrgetest tingitud liigvett tänavatel üleujutuseks ei loeta.


Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava koostati koos veemajanduskava ja selle juurde kuuluva meetmeprogrammiga. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldas ühtlustada veekogusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid võimalikke konfliktsituatsioone.

Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada planeeringutes, arengukavades ning riiklike ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisplaanide koostamisel. Kavades loetletud tegevuste maksumus on 289 610 eurot. Meetmeid finantseeritakse nii riigieelarvest, kohalike omavalitsuste, Euroopa Liidu kui ka erasektori vahenditest.

Vabariigi Valitsus kinnitas üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 7. jaanuaril 2016.

 

Viimati uuendatud: 29. august 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.