Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK kava) alusel. Kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

ÜVVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ja vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ning vajaduse korral korrigeeritakse. Iga nelja aasta tagant tuleb ÜVVK kava ülevaatamise raames läbi vaadata reoveekogumisala andmed (piirid, suurus) ja muutuste korral esitada taotlus reoveekogumisala kinnitamiseks keskkonnaministrile.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Tuleb arvestada, et kui mingi piirkond jäi ÜVVK kavast välja ja see kantakse sinna hiljem eraldi aktiga, siis tuleb ka tehtavad muudatused kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.

Loe lähemalt ÜVVK kava kohta siin.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse väljatöötamine

2015. aastal alustas Keskkonnaministeerium uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse väljatöötamist, et kõrvaldada seadusest ebamäärased definitsioonid ning sellest lähtuvalt ühtlustada kogu terviktekst.

Lisaks on eesmärk süstematiseerida suurte muudatuste tõttu väga mahukateks paragrahvideks muutunud tekst loogiliseks ja arusaadavaks ning täiendada regulatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ja ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimisega seonduvalt.

Seaduse väljatöötamisel saab kaasa rääkida siin.

 

 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine

Vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Vee-ettevõtja määrab kohaliku omavalitsuse volikogu. (ÜVVKS § 7 lg 1)

Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine toimub ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Leping koostatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. (ÜVVKS § 8 lg 3 ja 4)

Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise liitumislepingu alusel. Liitumisleping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskirja alusel, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. (ÜVVKS § 5 lg 2 ja 3)

Kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Litumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast, mille kooskõlastab vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus (ÜVVKS § 6 lg 1 ja 2).

Kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodikad on üleval Konkurentsiameti kodulehel.

 

Mahukad investeeringud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimisse ning arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi ning kaitsta keskkonda saasteainete eest. Veemajandus on kõigist keskkonnainvesteeringutest konkurentsitult suurima rahastamisega valdkond. Alates 2000. aastast on Eesti joogi- ja reosüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot peamiselt Euroopa Liidu, aga ka Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete raha.

Suurte asulate puhul saadakse enamasti toetust Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), kust toetuste andmise eesmärgiks on kvaliteedinõuetele vastav joogivesi enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ja reovee kokku kogumine ning puhastamine üle 2000 ie reoveekogumisaladel.

Väikeste asulate rahastamine toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) Keskkonnaprogrammi kaudu. Keskkonnakaitse valdkonna projektide rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord on toodud keskkonnaministri 17.02.2006 määrus nr 13.

Tehtud investeeringud:
  • 2001 – tänaseni : Keskkonnaprogrammi abil investeeritud ca 10 – 15 miljonit eurot/aastas
  • 2004 – 2006: ÜF vahenditest toetatud ca 239 miljonit eurot, 13 projekti, 80 kohalikku omavalitusust.
  • 2007 – 2013: ÜF vahenditest toetatud ca 469 miljonit eurot, 86 projekti, 90 kohalikku omavalitsust.

Aastatel 2014 – 2020 suunatakse Euroopa Liidu veemajandustaristu arendamisesse struktuuritoetustest 144 miljonit eurot.

Pärast aastat 2020 üle 2000 ie RKA-dele eeldatavalt toetust enam ei anta ning investeeringud tuleb tagada veeteenuse tariifist ja vee-ettevõtete ning KOV vahenditest.

 

 

Kohila reoveepuhasti

Paide reoveepuhasti, foto autor: Jarek Jõepera

Paide reoveepuhasti, foto autor: Jarek Jõepera

Suurupi reoveepuhasti, foto autor: Strantum OÜ

Tartu reoveepuhasti, foto autor: AS Tartu Veevärk

 

Viimati uuendatud: 20. aprill 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.