Täpsemalt EMASist

Kuidas juurutada EMASi

 

EMASi juurutamiseks peab organisatsioon:

  • Viima organisatsiooni juhtimissüsteemi vastavusse EMAS määruse nõuetega;
  • Koostama esmase keskkonnaülevaate, sõnastama keskkonnapoliitika ning püsitatama keskkonnaalased eesmärgid;
  • koostama keskkonnaaruande;
  • laskma sõltumatul tõendajal hinnata keskkonnapoliitikat, keskkonnajuhtimissüsteemi, auditeerimisprotseduuride ja keskkonnaaruande vastavust EMASi määruse nõuetele;
  • saatma tõendatud aruande pädevale asutusele registreerimiseks;
  • tegema keskkonnaaruande avalikkusele kätesaadavaks.

 

EMASi asutused ja tõendajad


EMASi määrus jätab Euroopa Liidu liikmesriigile vabad käed akrediteerimise ja pädeva asutuse nimetamisel. Akrediteerimise asutuse ülesanne on akrediteerida tõendajaid ja pädeva asutuse ülesanne on tõendatud organisatsioone registreerida ning pidada sellekohast registrit.

Eesti akrediteerimisasutus on Eesti Akrediteerimiskeskus ja pädev asutus Keskkonnaagentuur. Vastav õigusakt (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus) jõustus 3. aprillil 2005. a

Eestis on registreeritud üks EMAS tõendaja - AS Metrosert.

 


 

Mõisted


Organisatsioonid on ettevõtted, ettevõtjad, ametiasutused, kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, nende osad või ühendused, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisev juhtimine, olenemata sellest, kas nad on iseseisvad juriidilised isikud või mitte

Keskkonnajuhtimine on protsess, mis aitab organisatsioonil pidevalt täiustuda ja parandada oma keskkonnaalast ning majanduslikku tegevust ning vähendada keskkonna, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. See on protsess, mis aitab hallata ja suunata teenuste, toodete ning muude tegevusvaldkondadega seotud keskkonnaküsimusi vastavalt ettevõtte enda poolt valitud eesmärkidele ja arengusuundadele. See on osa ettevõtte igapäevasest juhtimistegevusest.

Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni üldisest juhtimissüsteemist, mis sisaldab organisatsioonilist struktuuri, kavandamistoiminguid, kohustusi, tavasid, protseduure, protsesse ja ressursse, mis on vajalikud keskkonnapoliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse saavutamiseks, taasläbivaatamiseks ja järgimiseks.

Keskkonnapoliitika on organisatsiooni poolt seoses tema üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku tema tegevusele ning keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete püstitamisele.

Keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla.

Keskkonnaeesmärk on keskkonnapoliitikast tulenev keskkonnaalane üldeesmärk, mille saavutamist organisatsioon taotleb, ja mis esitatakse võimaluse korral kvantitatiivsel kujul. Viimane on oluline, sest arengut saab hinnata ainult seda mõõtes.

Keskkonnaülesanne on detailsel ja võimaluse korral kvantitatiivsel kujul organisatsiooni enese püstitatud tegevusnõue, mis puudutab kas kogu organisatsiooni või tema osi. Ülesanne tuleneb keskkonnaeesmärkidest ning seda vajatakse nende eesmärkide saavutamiseks.

Keskkonnategevuse tulemuslikkus on keskkonnajuhtimissüsteemi mõõdetavad tulemused, mis kaasnevad organisatsiooni keskkonnapoliitikal, -eesmärkidel ja -ülesannetel põhineva kontrolliga oma keskkonnaaspektide üle.

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine on pidev protsess, kus hinnatakse keskkonnategevuse tulemuslikkust vastavalt seatud keskkonnaeesmärkidele ja -ülesannetele pideva järelevalve, kontrolli- ning seiretegevuse abil ja/või perioodiliselt toimuvate hindamiste kaudu.

Pidev täiustamine on järjekindel protsess organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse parenemiseks.

Keskkonnaaruanne on vabatahtlikult koostatav dokument, kus esitatakse ülevaade organisatsiooni keskkonnamõjust ning keskkonnategevusest.

KKJS audit on süstemaatiline ja dokumenteeritud tõendusprotsess, mille käigus objektiivselt kogutakse ja hinnatakse tõendeid määramaks, kas organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteem vastab organisatsiooni poolt püstitatud KKJS auditi kriteeriumidele, ning selle protsessi tulemuste edastamine juhtkonnale.

(KKJS) sertifitseerimine on protsess, kus kindlate reeglite kohaselt hinnatakse, kas organisatsiooni tooted, tegevused ja teenused vastavad kokkulepitud nõuetele (nt KKJSi sertifitseerimine ISO 14001 kohaselt tõestab süsteemi vastavust vasatava standardi nõuetele keskkonnajuhtimise osas). Sertifitseerimise viib tavaliselt läbi kolmas (sõltumatu) osapool, kes positiivse otsuse puhul väljastab vastava tunnistuse (sertifikaadi).

Kolmas (sõltumatu) osapool on organisatsioonist sõltumatu isik, kes on suuteline andma erapooletu hinnangu organisatsiooni tegevusele.
Keskkonnaga seotud märgised annavad toote võimalikule tarbijale informatsiooni selle soodsate keskkonnaaspektide kohta. Märgiseid on kolme tüüpi: ökomärgised, isedeklareeritavad märgised, keskkonnateatised.

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 19. oktoober 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.