Tallinna lahe seisund

Tallinna lahe keskkonnaseisundi parandamise teostatavusuuringu eskiisprojekti koostamine

TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi uuring võimalike tehniliste lahenduste kohta Tallinna lahe seisundi parandamiseks (2015).

Uuringu aruanne

"Reostuse tekkepõhjuste ja edasikandemehhanismide uuring Kadrioru-Maarjamäe rannikumeres"

TTÜ Meresüsteemide Instituudi teostatava KIK-i projekti vahearuande tutvustus

Seminar 19. märts 2013, 10:00 – 13:00 Keskkonnaministeeriumis

KIK-i projekt 609, "Reostuse tekkepõhjuste ja edasikandemehhanismide uurimine Kadrioru-Maarjamäe rannikumeres" tutvustav seminar, kus projektivõtja, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Insituut tegi ülevaate projekti senisest käigust ja saadud tulemustest:

Projekti vahearuanne

Seminaril oli ettekandeid palutud tegema veel Tallinna Vesi, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tallinna Kommunaalamet ja Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut.

Seminari kava

Seminari sissejuhatus

Piirkonna tutvustus, mõõtejaamad ja põhjaproovid

Hüdrodünaamika mudeli simulatsioonid

Kontsentratsioonidest ja sellega seonduvast

Sadevete väljalasud - Tln Vesi

Tallinna sadeveelasked, ülevaade merre jõudva vee kvaliteedist

Pirita jõe vee kvaliteet ja seisundi dünaamika

Seminaril osalejad

Täiendavat informatsiooni projekti kohta on võimalik saada:

Ants Erm, projekti koordinaator, ants.erm@msi.ttu.ee, 620 4319, 5554 5072.

"Tallinna lahe keskkonnaseisundit mõjutavad survetegurid, nende põhjused ning mõjude vähendamise võimalused"

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut 2010, Tiina Paalme,

Läänemeri, eriti selle tihedalt asustatud rannikualad, on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud. Inimtegevuse negatiivne mõju Eesti rannikumere keskkonnaseisundile avaldub peamiselt mere eutrofeerumise (liigse toitelisuse) ja reostuse mõju kaudu.

Tallinna lahe lõunarannik on olnud pikemat aega tugeva eutrofeerumise ja reostuskoormuse mõju all. Eelmise sajandi 50ndatel-70ndatel aastatel suunati lahe lõunaosa rannikumerre suurtes kogustes nii puhastamata olme- kui ka tööstusheitvett. Selle tagajärjel hävisid näiteks Russalka ja Pirita jõe suudme vahelisel rannaäärsel merealal põhjakooslused, tekkisid eluta alad, kus setetes esines väävelvesinikku ning valitses hapnikupuudus. Puhastamata heitvete mõjul arenesid ebatüüpilised kooslused, kus üksikud liigid hakkasid vohama ning põhjaloomastiku arvukus ja biomass suurenes mitmekordselt. Kohati tõi see kaasa liigilise koosseisu vaesumise. Pärast reovee kollektorite sulgemist ja süvalaskekollektori ehitamist 1978. aastal hakkas piirkonna keskkonnaseisund järk-järgult paranema –1980ndate alguses kadus eluta rannikuala, setetest ei leitud enam väävelvesinikku. Tallinna paberitööstuse sulgemine 1992. aastal parandas uurimisala keskkonnaseisundit veelgi: suurenes märgatavalt piirkonna taimestikuline mitmekesisus ning puhastele merealadele iseloomulike taimestikulembeste loomaliikide osakaal ja arvukus.

Vaatamata merekeskkonna ökoloogilise seisundi olulisele paranemisele viimastel aastakümnetel täheldatakse Tallinna lahe lõunaosa rannikumeres sesoonselt avalduvaid kiirenenud eutrofeerumisnähte. Eutrofeerumise tagajärjed avalduvad näiteks niitjate suurvetikate igasuvistes massesinemistes, sellele järgneval suurte vetikamasside uhtumises rannale, kus nende lagunemisega võib kaasneda ebameeldiva lõhna teke.

Töö eesmärk:

Olemasolevate andmete üldistamise ja koondamise kaudu koostada ülevaade Tallinna lahe seisundit mõjutavatest surveteguritest ja nende mõjude vähendamise võimalikest lahendustest.

Vaata aruannet siit.

 

Viimati uuendatud: 15. veebruar 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.