Siseveed ja kalandus

  • Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

    Peipsi kalafauna on liigirikas. Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksul elab 37 kalaliiki. Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven. Püügi suuruse alusel järgnevad ahvenale latikas, koha ja särg. Kiisk ja luts on teisejärgulise tähtsusega püügikalad. Harrastuspüüdjatele on olulisemad püügikalad ahven ja särg, neile järgnevad koha, haug ja latikas. Kiisa, nuru, roosärge ja viidika tähtsus seisneb vaid püügirõõmus. Kaitsealusteks liikideks on harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas, võldas.

    Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve majandatakse koostöös Vene Föderatsiooniga. Püügivahendite arv, keeluajad, püügikvoodid, kontrolli meetmed ja ühine teadustöö lepitakse kokku Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalanduse säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud valitsustevahelise kalapüügikomisjoni istungitel, mis toimuvad kaks korda aastas. Komisjoni otsused põhinevad mõlema riigi teadlaste soovitustele.

    Peipsil tegeleb kutselise kalapüügiga ~70 ettevõtet ja neis töötab ~300 kutselist kalurit. 2008. aastal väljastati Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele 850 kalastuskaarti.

    Eesti ja Venemaa kalapüügikvoodid kalaliigiti 1998-2015
     

    Nüüd saavad kalurid hõlpsasti kontrollida, kas tema laevale paigaldatud GPS jälgimisseade saadab signaali või mitte.
    Uuri rohkem siit.

  • Võrtsjärv

    Võrtsjärv on Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve järel suuruselt teine Eesti siseveekogu, kus on käinud ja käib ka praegu, küllaltki intensiivne kutseline kalapüük. Võrtsjärves ja selle sissevooludega suudmetes elab 31 kalaliiki ja peaaegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm). Aeg-ajalt lähevad püünisesse ka vikerforell ja karpkala, kes seniseil andmeil järves ei koe, vaid on sattunud sinna ümbruskonnas asuvatest kalakasvandustest.

    Saagi suuruse põhjal on Võrtsjärve peamised töönduskalad viimaseil kümnendeil olnud latikas, koha, angerjas ja haug. Neile järgnevad särg, ahven ja luts. Ent Võrtsjärve unikaalsus seisneb selle, et sinna on asustatud viimase 50 aasta jooksul hulgaliselt angerjamaime, ning seetõttu on olnud angerjas aastakümneid Võrtsjärve töönduskaladest tähtsamaiks ja väärtuslikumaks kalaliigiks. Praegu tegutseb järvel ligikaudu 50 kutselist kalurit.

    Vaata ka siseveekogude aruandeid ja uuringuid.

 

Viimati uuendatud: 15. juuni 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.