Metssigade populatsiooni majandamine taudi ajal

 

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega.

 

Sead võivad nakatuda ka kaudselt – näiteks nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda või toidujäätmete söömisel; haigustekitajaga saastunud sööda, joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee või riiete vahendusel.


Metssigade populatsiooni kiiremaks vähendamiseks tuleb laiendada jahipidamise võimalusi ning jahipidajate ringi

  • Tänane ühine strateegia nägi ette loomade väiksemat häirimist nakatunud piirkondades, et hoida katkukoldeid võimalikult paigal, et anda seafarmidele aega end katku vastu kindlustada.
  • Seoses muutunud olukorraga on mõistlik kaotada kehtivad piirangud, mis on täitnud oma eesmärgi hoida katku lokaalsena ja suunata jahipidamine  metssigade arvukuse kiiremaks vähendamiseks. Selleks tuleb laiendada jahipidamise võimalusi ning jahipidajate ringi.
  • Jahipidamise võimaluste laiendamiseks muudeti jahiseadust ja jahipidamise eeskirja (muudatused kehtivad alates 17.08.2015), lisaks sätestas Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga algavaks jahihooajaks täpsed juhised.
  • Jahipidajate ringi laiendamine - jahipidamine on täna jaotatud jahipiirkonna kasutajate vahel. Jahipiirkondade kaustajateks on mittetulundusühingud kellede liikmed hobi korras osalevad jahipidamises.
  • On selge, et ükski loetletud meetoditest üksi ei anna tulemust, seetõttu saab lõplik lahendus olema kombinatsioon nii jahinduslikest kui ka bioohutusmeetmetest. Sigade Aafrika katku viirus on väga püsiv ning valvsust ei tohi kaotada ka vähendatud metsseapopulatsiooni oludes.

Jahiseaduse muudatused:

  • Keskkonnaametil on õigus kehtestada sigade Aafrika katku (SAK) tõrjumise eesmärgil selline ajavahemik, mille jooksul on lubatud metssigade laskmine seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil;
  • metssiga ettevaatliku loomana liigub õhtuhämaruses või pimedal ajal. Sügisel ja ka lumeta talvel aitab kunstlik valgusallikas metssea jahti tõhustada;
  • sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, sest kütt asub maapinnast kõrgemal ja sõidukile toetumisel on tabamise tõenäosus suurem. Samuti võimaldab muudatus kasutada auto pakiraamile ehitatud kõrgistmeid, mis on oluline just jahiohutuse seisukohalt, sest tulistamine toimub ülevalt alla;
  • Keskkonnaamet võib SAKi tõrjumise eesmärgil anda loa metssigade püüdmiseks püünisaedadega. Kõne alla võib see tulla näiteks seal, kus ohutu jahipidamine tulirelvast pole võimalik, näiteks hoonete või asulate läheduse tõttu või rikkaliku linnustikuga väikesaartel. See meede saab kindlasti olema erandlik;
  • analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele võib jahiloata surmata ilmsete SAKi tunnustega metssea. Sellest tuleb viivitamata teatada piirkonda teenindama volitatud veterinaararstile või järelevalveametnikule. Jahiloa puudumisel tuleb surmamisest viivitamata teatada ka Keskkonnainspektsioonile. See meede ei aita kaasa metssigade populatsiooni vähendamisele, küll aga võimaldab haige looma koheselt hukata ja hävitada kui ühe katku levitaja;
  • Keskkonnaametil on õigus riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul kehtestada SAKi tõrjumise eesmärgil ajavahemik ja piirkond, mille jooksul ja kuhu jahipiirkonna kasutaja on kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma tasuta jahiloa metssigade küttimiseks oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule.

 

Jahieeskirja muudatused:

  • metsseale lubatakse aasta ringi pidada ka ajujahti;
  • lubatakse aasta ringi küttida põrsastega emiseid;
  • koerajahti lubatakse 1. oktoobrist 31. märtsini. Lõastamata jahikoeri aasta ringi metsseajahil kasutada endiselt ei lubata, sest suvisel poegimisperioodil valivad koerad agressiivse metssea asemel enamasti mõne nõrgema jahiobjekti, kelleks võib olla loom liigist, millele jahipidamine on keelatud.

Keskkonnaameti juhised 2015/2016 jahiaastal (18.08 allkirjastatud käskkiri):

  • 2015/2016 jahiaastal tuleks metssigade arvukust vähendada ligikaudu 29 600 looma võrra. Lisainfo, s.h maakondlikud jaotused leiab siit;
  • noorloomade osakaal kütitavate isendite seas peab olema 60% ja emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute seas 60%;
  • metssigade küttimismaht peab olema realiseeritud jahiaasta lõpuks 29.02.2016;
  • jahipiirkondade kasutajad on kohustatud iga kuu 10. kuupäevaks anda Keskkonnaameti vastava regiooni jahinduse spetsialistile infot metssigade küttimise kohta (arv, sugu, vanusegrupp);
  • 1. oktoobrist 30. aprillini on Eesti Vabariigi territooriumil keelatud metssigade lisasöötmine. Lubatud on peibutussööda kasutamine varitsusjahil kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla kuni 100 kg ning peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 1 km ning peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest;
  • Veterinaar- ja Toiduametil tuleb surnuna leitud metssigadest ning sigade aafrika katku tunnustega jahiloata surmatud metssigadest teavitada Keskkonnaametit kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks.

 

Kõik muudatused on kehtestatud võitluseks taudiga. Kui olukord normaliseerub, siis seadused ja eeskirjad taastatakse endisele kujule.

Korduma kippuvad küsimused


Miks keelati ajujaht?

  • Aju- ja koerajaht keelati aasta tagasi, kui esimesed haiguskolded leiti, Keskkonnaameti peadirektori korraldusega. Need jahipidamisviisid on keelatud ainult nendes piirkondades, kus seakatk levib. Keeld oli vajalik selleks, et vähemalt mõnda aega hoida haiguskoldeid paigal. Aju- ja koerajaht ajavad aga sead rohkem liikvele ning koos sigadega ka haiguse. Haigusekollete paigal hoidmine, mis pikka aega ka õnnestus, andis seafarmidele aega, et ennast katku vastu kindlustada ja turvata.
  • Aju- ja koerajahi piirang ei olnud mõeldud metssigade päästmiseks, sest neid päästa ei ole võimalik. Päästa saab ainult farme ning karmid bioohutusnõuded on selleks kõige odavam viis.
  • Sigade Aafrika katku jõudmisel Eestisse poleks kuidagi jõutud sigade arvu kiiresti vähendada, kuna jahimeestel puudub selleks piisav võimekus. Sigade arvukuse vähendamine nõuab sigade senisest intensiivsemat küttimist mitme aasta vältel ja pidevalt.
  • Tänaseks on olukord aga muutunud, sest taud on metssigade populatsioonis laialdaselt levinud. Arvestades katku levikut pole ajujahi ja koerajahi keelustamisel enam mõtet ja nende jahtide taaslubamine aitaks arvukust alla viia.
  • Ajujahtide ja koerajahtide keelustamine on keeruliseks muutnud peale metssea ka põdra ja hirve arvukuse ohjamise.

Lisasöötmine

  • Ideaalis tuleks metssigu sööta suvel hea toiduga ja põllust kaugel, et neid põldudest eemal hoida ning talvel toita minimaalselt, sest siga peaks talvel ise hakkama saama. See aitaks ka arvukust madalamal hoida, kuna aktiivne lisasöötmine suurendab oluliselt populatsiooni juurdekasvuvõimet. Paraku talitatakse Eestis sageli vastupidiselt.
  • Ajal, mil ajujaht on keelatud, ei ole muud võimalust siga kätte saada, kui põllust või söödakohast. Seega vähemalt esialgu tuleks jätta jahimeestele võimalus n-ö peibutussöötade kasutamiseks, et söödakohtades saaks aastaringselt küttida.

 


 

 

Milline on sigade populatsioon ning kuidas see on muutunud?

  • Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000 ning vaatamata rekordilisele metssigade küttimismahule eelmisel jahihooajal, kui kütiti ligi 25 000 looma, on metssigade arvukus jäänud võrreldes eelmise aastaga vähemalt samale tasemele või on isegi veidi suurenenud (va SAK taudistunud aladel, kus metssea arvukus on jõuliselt langenud).
  • Metssea emised sigivad reeglina 1 kord aastas. Erandina võib olla kaks pesakonda aastas, sellisel juhul on esimene pesakond varakult hukka saanud. Metssigade iive on suur, näiteks kui kevadel enne poegimist on karja suurus 100 isendit, siis suvel-sügisel võib see olla 200 isendit.
  • Eesti juhtivad ulukiseirespetsialistid on soovitanud (Keskkonnaagentuur: Ulukiseirearuanne 2015) küttimismahtu kõikjal märkimisväärselt suurendada ja seda eriti jõuliselt noorte isendite (põrsad ja kesikud) osas. Metssigade puhul on soovituslik minimaalne küttimislimiit 29 100 isendit. Riik ei ole vähemalt viimasel viiel aastal kehtestanud metssigade küttimisele piirmäärasid, seda võivad aga olla teinud jahiseltsid ise. Keskkonnaagentuuri küttimissoovitus on olnud maksimumi lähedal.
  • Tavapärases olukorras võib metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, pidada varitsus- või hiilimisjahti aastaringselt ning (tavaolukorras) ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 1. oktoobrist 28. veebruarini.

Kuidas üldse metsloomade populatsiooni piiratakse?

  • Metsloomade, täpsemini ulukite populatsiooni piiratakse vajadusel toetudes ulukiseire andmetele. Jahiulukeid seiratakse koostöös jahimeestega, kes loomavaatluste ja bioproovide näol koguvad seire algmaterjali. Keskkonnaagentuur koondab ja analüüsib andmed, annab hinnangu seisundi muutustele, prognoosib juurdekasvu ning teeb ettepanekud küttimismahtude suuruse, struktuuri ja ruumilise jaotuse kohta.
  • Küttimisettepanekute koostamisel võetakse aluseks ulukipopulatsiooni soodsa seisundi kriteeriumid, püüdes samas tasakaalustatult arvestada ka erinevate sihtrühmade (jahimehed, maaomanikud, looduskaitsjad, laiem avalikkus) huvidega.

 

Viimati uuendatud: 23. august 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.