Sa oled siin

Rio de Janeiro

Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon

 

Eesti kirjutas Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile (Convention on Biological Diversity, CBD) alla Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 12. juunil 1992. aastal. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. aastal ning see kinnitati presidendi poolt sama aasta 26. mail.

Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on kogu looduse rikkus. See on mistahes päritoluga erinevate elusorganismide rohkus maismaa- ja veeökosüsteemides ja neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: elurikkuse kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab elurikkuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis kasvõi kaudselt mõjutavad elurikkust.

Konventsiooni iga osalise üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Kuna bioloogiliste ressurssidega puutuvad keskkonna valdkonna kõrval kokku veel väga paljud ametkonnad ja huvigrupid, siis on vältimatu nende kõigi osalus bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutamise protsessis.

Konventsiooni osapooled kohtuvad iga kahe aasta järel (COP - Conference of the Parties). Praeguseks on olnud 12 konverentsi, 13. toimub detsembris 2016 Mehhikos.

Konventsiooni on ratifitseerinud 2016. aasta seisuga 196 riiki.

 

Konventsiooni protokollid
Et paremini reguleerida geneetiliselt muundatud organismide ohutut käitlemist ja geneetiliste ressursside kaitset, on CBD egiidi all vastu võetud kaks protokolli:

  1. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll, mis sätestab GMOde piiriülese liikumise ja nende ohutu käitlemise reeglid. Loe protokolli kohta siit.
  2. Nagoya geneetiliste ressursside kaitse protokoll, mille eesmärgiks on geneetilistele ressurssidele (GR) juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Protokoll jõustus 12. okt 2014 ning sellel on hetkel 74 osapoolt. EL on protokolli heaks kiitnud ning alates okt 2014 kehtivad liikmesriikidele ka ELi otsekohalduvad määrused nr 511/2014 ja nr 2015/1866 protokolli rakendamiseks. Nende kohaselt tuleb tagada, et ELis liikuvad geneerilised ressursid on päritoluriigis õiguspäraselt omandatud ja kasutajad peavad olema võimelised seda tõestama.

 

 

Globaalne elurikkuse strateegia

Konventsioon võttis aastal 2010 vastu globaalse elurikkuse kaitse strateegia Strategic Plan for Biodiversity 2011-2020. Selle rakendamiseks võttis ka EL vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2020.

Konventsiooni kohaselt peab iga riik planeerima elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist ning selleks võtma vastu strateegia ja tegevuskava (NBSAP).

Eestis on selleks dokumendiks Looduskaitse arengukava aastani 2020, kuhu on sisse viidud nii globaalse kui ka ELi elurikkuse strateegia eesmärgid.
Riiklikke aruandeid esitatakse iga nelja aasta järel ning hetkel on neid koostatud viis (V riiklik aruanne). Järgmine riiklik aruanne tuleb esitada 2019.

Konventsiooni kontaktid Eestis

  • Konventsiooni üldine kontaktisik: Lilika Käis, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond, 626 2875, lilika.kais@envir.ee  
  • Teadus-tehnilise üksuse SBSTTA kontaktisik: Liina Vaher, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond, liina.vaher@envir.ee
  • Konventsiooni teabevõrgustiku (CHM) kontaktisik: Lauri Klein, KAUR, lauri.klein@envir.ee
  • Konventsiooni kaitsealade tööprogrammi kontaktisik: Leelo Kukk, Keskkonnaamet, leelo.kukk@keskkonnaamet.ee
  • Taksonoomia: Ülle Reier, Tartu Ülikool, reier@ut.ee
  • Globaalne taimekaitse strateegia (GSPC): Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, tiiukull@emu.ee
  • Nagoya geneetiliste ressursside kaitse protokoll: Tuuli Levandi, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond, tuuli.levandi@envir.ee
  • Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll: Tuuli Levandi, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakond, tuuli.levandi@envir.ee 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 27. juuni 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.