Rahastatud projektid

Programm "Integreeritud mere- ja siseveekogude korraldus" koosnes 13 projektist, millest 4 olid eelmääratletud projektid ja 9 projekti rahastati läbi avatud taotlusvoorude.

I Mere- ja siseveekogude keskkonnaeesmärkide ja korralduskavade väljatöötamine

1. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine

Eesmärk
Mereelupaikade seiremetoodika väljatöötamine ja soodsa seisundi kriteeriumite määratlemine.
Tegevused
Loodusdirektiivi mere-elupaigatüüpide soodsa seisundi kriteeriumite väljatöötamine ning nende leviku täpsustamine
Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis.
Tulemused
• Määratleti soodsa seisundi kriteeriumid ja võrdlusväärtused ning töötati välja ja katsetati seire- ja hindamismetoodikat EL loodusdirektiivi mere-elupaigatüüpide jaoks. Lisaks viidi läbi mere-elupaigatüüpide inventuur valitud aladel Eesti majandusvööndis ja seni inventeerimata Natura 2000 aladel territoriaalmeres.
• Arendati ja täiustati veelindude lennuloendusmetoodikat (transektloendusi avamerel). Esmakordselt viidi läbi veelindude avamereloendus Eesti majandusvööndis, Vilsandist läänes. Samuti koostati majandusvööndi linnustiku uurimise metoodika ja töötati välja kogu vööndi inventeerimis- ja seirekava.
• Testiti viigerhüljeste seiremetoodikat ja töötati välja uus loendusmeetod sooja kliimastsenaariumi tarbeks.
EELARVE: 515 980 € (EMP toetus 77%, Eesti riigi toetus 8%)
ELLUVIIJA: Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut
PARTNERID: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut,
MTÜ Pro Mare ja MTÜ Balti Keskkonnafoorum Eestist
ning GRID-Arendal Norrast
Vaata täpsemalt: nema.bef.ee

2. Rannikuelupaikade (luited, rannad, liivanõmmed) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine

Eesmärk
EL loodusdirektiivi ranniku-elupaigatüüpide ruumiandmestiku täiendamine, elupaikade seisundi hindamine ja üldise keskkonnateadlikkuse kasvatamine.
Tegevused
Töötati välja rannikuelupaikade soodsa seisundi hindamise kriteeriumid ja samade elupaikade seiremetoodika ning viidi läbi referentsseire. Lisaks uuendati elupaikade ruumiandmebaasi ja korraldati koolitusi.
Tulemused
Uuendati andmeid rannikuelupaikade leviku ja seisundi kohta. Töötati välja pikaajaline kulutõhus metoodika rannikuelupaikade looduskaitselise seisundi hindamiseks, mis arvestab maastikku kui muutuvat süsteemi. Testseire näitas, et need elupaigad on enamasti soodsas seisundis.
EELARVE: 168 374 € (EMP teotus 77%, Eesti riigi toetus 8%)
ELLUVIIJA: Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
Vaata täpsemalt: elupaigad-natura2000.rhcloud.com

3. Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soome lahe merepõhja
ja setete näitel

Eesmärk
Põhjasetete ülemise kihi kui elukeskkonna seisundi selgitamine, lähtudes erinevatest keemilistest ja füüsikalistest näitajatest. Koostatud andmekihid suurendavad otsustajate teadlikkust, võimaldades Soome lahe merepõhja integreeritud majandamist. Täiendatakse mere-strateegia meetmekava.
Tegevused
Projekti käigus koostati varasema andestiku ja projekti jooksul kogutud info alusel merepõhja digitaalsed kaardikihid koos seletuskirjaga järgnevatele teemakaartidele:
• aluspõhja geoloogline kaart;
• kvaternaarisetete kaart;
• geomorfoloogiline kaart;
• maavarade kaart (sh raua-mangaani levikualade kaart);
• põhjasetete litoloogiline kaart ning geokeemilised kaardid.
Tulemused
Koostati ettepanekud merepõhja seireks ja meetmekavasse kaitsmemeetmete väljatöötamiseks.
EELARVE: 488 600 € (EMP toetus 77%, Eesti riigi toetus 8%)
ELLUVIIJA: Eesti Geoloogiakeskus
PARTNERID: TTÜ Geoloogia instituut, TLÜ Ökoloogia keskus, TTÜ Meresüsteemide instituut, Norra Geoloogiakeskus
Vaata täpsemalt: sedgof.egk.ee

4. Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi kohase Eesti mereala meetmekava väljatöötamine, k.a. saastuse vähendamiseks veeldatud maagaasi (LNG) kui alternatiivse laevakütuse kasutamise tasuvusuuringu teostamine

Eesmärk
Eesti mereala jaoks EL merestrateegia raamdirektiivi nõuetele vastava merestrateegia välja töötamine, mis koosneb naaberriikidega kooskõlas olevast kulutõhusast mereseire programmi ettepanekust ja merekeskkonda mõjutavate survetegurite ohjamise meetmekavast.
Tegevused
Lisaks Eesti mereala jaoks merestrateegia välja töötamisele viidi projekti käigus läbi LNG laevakütusena kasutamise tehnilise- ja majandusliku teostatavuse uuring ning LNG kasutamise mõju hindamine keskkonnale.
Tulemused
Valminud merestrateegia aitab parandada mere ja sisevete poliitika juhtimissüsteeme.
EELARVE: 547 507 € (EMP toetus 90,6%, Eesti riigi toetus 9,4%)
ELLUVIIJA: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
PARTNERID: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Norra Mereuuringute Instituut (IMR), Norra Õhu-uuringute Instituut (NILU)
Vaata täpsemalt: klab.ee/merestrateegia/

II Keskkonnaalase teabe parendamine mõju, seisundi ja suundumuste osas

1. Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine

Eesmärk
Töötada välja jõgede, järvede ja rannikumere ökosüsteemiteenuste (ÖST) määramise ja hindamise metodoloogiad.
Tegevused
Erinevas seisundis jõgede, järvede ja rannikumere potentsiaalsete ÖST-e määratlemiseks koostati juhis ja töötati välja ÖST-e indeks, mis annab informatsiooni veekogu suuruse, loodusläheduse ning teenuste pakkumise omavaheliste seoste kohta.
Tulemused
Jõgede, järvede ja rannikumere ÖST-te pakkumise täpsema hindamise vajaduse tekkimisel on võimalik vajaliku andmekogu koostamiseks kasutada projekti raames välja pakutud hindamist ja ÖST-te indikaatorite nimekirju.
EELARVE: 376 281 € (EMP toetus 81,5%, Eesti riigi toetus 8,5%)
ELLUVIIJA: Peipsi Koostöö Keskus
PARTNERID: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, Tallinna Ülikooli
Ökoloogia keskus, Säästva Eesti Instituut, Keskkonnaagentuur, Norwegian Institute for Nature Research
Vaata täpsemalt: ctc.ee/labiviidud-projektid/ecosystem-services

2. INSPIRE direktiivi elluviimine

Eesmärk
Ruumiandmete ajakohastamine INSPIRE direktiivi nõuete täitmiseks ning avalikustamiseks, sobilike teenuste loomine ja kättesaadavaks tegemine Maa-ameti eestvõttel valminud Eesti geoportaali kaudu.
Tegevused
Projekti käigus töödeldi ruumi- ehk asukohaandmeid nii, et need on vastavuses Euroopa Liidu INSPIRE direktiivi nõuetega ja haakuvad üle-euroopalise ruumiandmete infrastruktuuriga. See omakorda võimaldab andmeid jagada erinevate kasutajate ja rakenduste vahel ning täita rahvusvahelisi kohustusi.
Tulemused
Lisaks maakatte andmetele viidi üle-euroopaliste nõuetega vastavusse ka paljude teiste teemavaldkondade andmed koos nende kasutamiseks vajalike teenustega. Näiteks saab Eesti geoportaali kaardirakenduse kaudu vaadata ja allalaadimisteenuse kaudu alla laadida aadressi- ja kohanimeandmeid, andmeid maapõue, haldusüksuste jt INSPIRE teemade kohta.
EELARVE: 1,47 miljonit eurot (EMP toetus 91,6%,
Eesti riigi toetus 9,4%)
ELLUVIIJA: Maa-amet
PARTNER: Statens Kartverk/Norvegian Mapping Agency (Norra)
Vaata täpsemalt: inspire.maaamet.ee

3. Ebapärlikarbi elupaikade taastamine

Eesmärk
Ebapärlikarbi kui Eesti ühe ohustatuima loomaliigi kaitsmiseks välja selgitada, mis takistab liigi sigimist ning leevendada ohte liigi elupaigale.
Tegevused
Projekti käigus selgitati välja liigi arvukus, seisund ning määratleti tegevused haruldase karbi kaitseks.
Tulemused
Parandati elupaiga seisundit: vähendati settekoormust paigutades jõkke settelõkse, kütiti kopraid, suurendati jõe läbitavust peremeeskaladele, suurendati jõelõigu looduslikkust. Projekti käigus selgus ka, et karbid heidavad glohhiide ja kalade nakkus glohhiididega on hea. Õpiti karpide tehistingimustes kasvatamist ning planeeriti edasised tegevused.
EELARVE: 227 116 € (EMP toetus 77%, Eesti riigi toetus 8%)
ELLUVIIJA: Keskkonnaamet
PARTNERID: Norwegian Institute for Nature Research
Vaata täpsemalt: keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/parlijogi

4. Lõve jõe suudmeala avamine ja elupaikade taastamine

Eesmärk
Tagada Euroopa Liidus kaitstavale jõesilmule ja rannikumeres elunevatele siirdelise eluviisiga mageveekaladele rändevõimalus Lõve ja Silmajões asuvatele kudealadele.
Tegevused
Puhastati setetest Lõve jõe ja Silmajõe suudmealad, kujundati looduslikuks Silmajõe säng alamjooksul, taastati kalade rändevõimalused läbi Oessaare lahe, puhastati Lõve jõkke suubuvad kraaviotsad ja rajati puistangud Enima ojale ja Mõrrasilmadele.
Tulemused
Paranes Lõve ja Silmajõe ning Oessaare ja Laidevahe lahtede ökoloogiline seisund, paranesid kalade rändevõimalused ja
potentsiaal kalastiku elupaigana.
EELARVE: 237 045 € (EMP toetus 81,5%, Eesti riigi toetus 8,5%)
ELLUVIIJA: MTÜ Laidevahe Loodus
PARTNER: Jätkusuutlik Saaremaa MTÜ

5. Mudelite süsteemi ning töövahendi loomine mere ja maismaa pinnavete integreeritud haldamiseks

Eesmärk
Vee kasutamise ja kaitse põhialused sätestab veeseadus, mis põhineb EL veepoliitika raamdirektiivil ja merestrateegia
raamdirektiivil, et tagada säästev ja jätkusuutlik areng ja vee võimalikult looduslik seisund ning hoida pinna- ja põhjavee kvaliteeti, hulka ja režiimi inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. Veekaitse süsteemseks korraldamiseks on vaja pidevalt informatsiooni veekogu seisundi, veekeskkonnale avalduva koormuse ning rakendatud meetmete mõju kohta.
Tegevused
Projekti käigus uuendati veekeskkonna seisundit iseloomustavaid andmestikke, liidestati olemasolevad andmekogud loodud infosüsteemiga ja lisati olemasolevasse modelleerimissüsteemi dünaamiline hüdroloogiline ja ärakandemudel HYPE.
Tulemused
Loodi toimiv mudelite süsteem, mis võimaldab paremini kätte saada mere- ja maismaa pinnavetega seotud seisundi, koormuse ja meetmete mõjuga seotud teavet ning teha sellel teabel põhinevaid otsuseid.
EELARVE: 2 340 660 € (EMP toetus 90,6%, Eesti riigi toetus 9,4%)
ELLUVIIJA: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
PARTNERID: Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, KEMIT, Norwegian Institute of Bioeconomy
Research (NIBIO).
Vaata täpsemalt: klab.ee/veemudelid/


III Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle rakendusmeetmete väljatöötamine

1. Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine

Tegevused
TÜ, EMÜ ja SEIT-i töörühmad kirjeldasid kliimamuutustega kohanemise valdkonna olulisemaid probleeme ning analüüsisid Keskkonnaagentuuri koostatud Eesti tuleviku kliimastsenaariumite (aastani 2100) põhjal kliimamuutuste mõjusid ja võimalikke kohanemismeetmeid kaheksas valdkonnas lühikeses (aastani 2030) ja pikas (kuni 2050 ja 2100) ajavaates.
Tulemused
Esitati riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise tegevusraamistiku ja rakendusplaani ettepanek, mille eesmärk on suurendada Eesti riigi valmidus ja võime tulla toime kliimamuutuste mõjuga. Paralleelselt viidi läbi ka arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine, milles ei tuvastatud negatiivseid mõjusid üheski arengukava valdkonnas.
EELARVE: 426 804 € (EMP toetus 90,6%, Eesti riigi toetus 9,4%)
ELLUVIIJA: Eesti Keskkonnauuringute Keskus
PARTNERID: Keskkonnaagentuur, Norra Tsiviilkaitse Direktoraat
Vaata täpsemalt: klab.ee/kohanemine ja envir.ee/kliima

Alusuuringuid viidi ellu kolme projekti ja ühe hanke raames:

2. Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (KATI)

EELARVE: 253 015 € (EMP toetus 77%, Eesti riigi toetus 8%)
ELLUVIIJA: Tartu Ülikool
PARTNERID: Sisekaitseakadeemia, Eesti Maaülikool, Norra Linna- ja Regionaaluuringute Instituut (NIBR)
Vaata täpsemalt: geograafia.ut.ee/et/teadus/kati-kliimakohanemine ja envir.ee/kliima

3. Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja -rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades (BioClim)

EELARVE: 358 285 € (EMP toetus 77%, Eesti riigi toetus 8%)
ELLUVIIJA: Eesti Maaülikool
PARTNERID: Tartu Ülikool, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Agricultural University of Iceland
Vaata täpsemalt: pk.emu.ee/struktuur/maastikukorralduse-ja-loodushoiu-osakond/projektid/bioclim/projekt/ ja envir.ee/kliima

4. Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia (ENFRA)

EELARVE: 300 725 € (EMP toetus 80,8%, Eesti riigi toetus 8,4%)
ELLUVIIJA: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
PARTNERID: Eesti Maaülikool, Balti Keskkonnafoorum, Fridtjof Nanseni Instituut (Norra)
Vaata täpsemalt: kliima.seit.ee/ ja envir.ee/kliima

5. (Hange) Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades (RAKE)

EELARVE: 152 455 € (Hange. Summa kajastub ka EKUK-i poolt
elluviidava projekti eelarves)
ELLUVIIJA: TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
PARTNERID: Umeå Ülikool (Rootsi), Washingtoni Ülikool (USA)
Vaata täpsemalt: skytte.ut.ee/rake/teostatud-projektid-0#uuringud ja envir.ee/kliima

Viimati uuendatud: 8. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.