Radoon

Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega.

Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid.

Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta.

Radooniohtlikud on ka piirkonnad Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus kõrge radoonisisalduse tekitajateks on jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted.

Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu. Radoonirikka õhu sissehingamisel suureneb kopsuvähki haigestumise risk. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirituse eest.

 

 

 

Kuidas vähendada radoonisisaldust elu- ja töökohtades?

Meetmed, mida saab kohe rakendada

Tuulutage ruume võimalikult tihti. Nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. Tuulutage ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks.
Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse.
Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele.

Ehituslikud meetmed

Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud.
Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.
Kui radoonisisaldus on üle kahe korra kõrgem soovitatavast piirnormist - 200 Bq/m3 -, ei pruugi sellised meetodid tõhusad olla. Valesti parandatud ja korrastatud hoones võib radoonisisaldus hoopis tõusta! Näiteks pole põrand täielikult hermeetiliseks muudetud, küll aga paigaldatakse tugevad seinakatted ning pakettaknad. Sellisel juhul pääseb radoon endiselt hoonesse, kuid sellest väljumine on keerulisem kui enne, kuna loomulik ventilatsioon pole enam efektiivne.

Ehituslikud meetmed juhuks, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast piirväärtusest

Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldada täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla.
Paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindasti ventilatsioonisüsteem, mis üheltpoolt puhub õhku sisse, ent samas imeb teistest ruumidest õhu välja. Muidu võib ülerõhk tekitada seinade hallitust.
Enne kõrge radoonisisaldusega hoone renoveerimist on mõttekas konsulteerida asjatundjatega, et töödest oleks võimalikult suur kasu ja ei tekiks hoopis sisekliimat halvendavat olukorda.

Ehituslikud meetmed uue hoone projekteerimisel

Infot, radooniohutu hoone projekteerimiseks, saab standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes
 

Ettekanded ja aruanded

 

1. kiirgusseminar (28.11.2013)

Kiirgushädaolukorrad ja omanikuta kiirgusallikad - Uko Rand (Keskkonnaamet)
Hoonete siseõhu radoon uues Euroopa Liidu Nõukogu kiirguskaitse põhiliste ohutusnormide direktiivis - Alar Polt (Keskkonnaamet)
Ioniseeriv kiirgus ja selle kasutamine - Siiri Koidla (Keskkonnaamet)

2. kiirgusseminar (23.10.2014)

Paldiski endise tuumaobjekti haldamine. Omanikuta kiirgusallikate kokkukogumine Eestis - Egle Part (AS A.L.A.R.A.)
Kiirgus- ja tuumaohutusalase õigusloome täiendamine  - Evelyn Müürsepp (Keskkonnaministeerium)
Joogivee radioaktiivsusega seonduvad probleemid - Alar Polt (Keskkonnaamet)
Kiirgusohutus meditsiinis - Kalle Kepler (Tartu Ülikool)
Meditsiiniradioloogia protseduuride kiirgusohutusnõudeid ning meditsiinikiirgust saavate isikute kaitset reguleeriva määruse tutvustus - Tiina Drell (Sotsiaalministeerium)
Radoonialase õigusloome planeeritud muudatused - Evelyn Müürsepp (Keskkonnaministeerium)
Juhendmaterjali "Radooniohutu ehitamise lahendused olemasolevatele ja uutele hoonetele" tutvustus - Üllar Alev (Tallinna Tehnikaülikool)

3. kiirgusseminar (29.10.2015)

Seminari ajakava
Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (Krista Saarik,
Keskkonnaministeerium)
KIK projekti "Tallinna linna pinnase radooniriski kaardi koostamine" tulemuste tutvustus (Valter Petersell, Eesti Geoloogiakeskus)
Ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikust
tegevuskavast
(Krista Saarik, Keskkonnaministeerium)
Meditsiinikiirituse optimeerimine (Jelena Šubina ja Marina Lacis, Keskkonnaamet)   
KIK projekti "Tuumamaterjali sisaldavate seadmete ja muudepotentsiaalselt ohtlike radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise kampaaniakorraldamine" tulemuste tutvustus (Egle Maya Parts, AS A.L.A.R.A.)
KIK projekti "Radionukliidide sisalduse määramine Lõuna-Eesti veevärgivees" tulemuste tutvustus (Knut Tamm, Terviseamet)
Põhja- ja joogivee radioaktiivsus Eestis –probleemid ning lahendused (Madis Kiisk, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut)

4. kiirgusseminar (24.11.2016)

Seminari ajakava
Ülevaade kiirgusvaldkonna arengutest (Evelyn Müürsepp, Keskkonnaministeerium)
Kiirgusallikad ja nende kasutamine (Margit Kuulmann, Keskkonnaamet)
Kiirgusjuhtumitest ja nendeks valmisolek (Uko Rand, Keskkonnaamet)
Kuidas radoon meid igapäevaelus saadab (Rein Koch, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut)

Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (3.-4. mail)

Presentations in English: 
Radon: origin, entry and affecting factors (Tuukka Turtiainen, Radiation and Nuclear Safety Authority (STUK))
Integrated radon measurements (Tuukka Turtiainen, STUK)
Radon remediation and prevention in new construction (Olli Holmgren, STUK - Radiation and nuclear safety authority, Finland)
Continuous and spot measurements (Tuukka Turtiainen, STUK)
Radon and health (Tuukka Turtiainen, STUK)
Measurements of radon daughters (Tuukka Turtiainen STUK)
Supervision of homes and work places (Olli Holmgren)
Risk communication (Olli Holmgren and Tuukka Turtiainen STUK)

Esitlused eesti keeles: 
Radoon: teke, liikumine ja mõjutegurid (Tuukka Turtiainen, Radiation and Nuclear Safety Authority (STUK))
Radooni integreeritud mõõtmine (Tuukka Turtiainen, STUK)
Radooni mõju leevendamine (Olli Holmgren, STUK - Radiation and nuclear safety authority, Finland)
Radooni pidev ja pisteline mõõtmine (Tuukka Turtiainen, STUK)
Radoon ja tervis (Tuukka Turtiainen, STUK)
Radooni tütarproduktide mõõtmine (Tuukka Turtiainen, STUK)
Radooni järelevalve elu- ja töökohtades (Olli Holmgren)
Riskidest teavitamine (Olli Holmgren and Tuukka Turtiainen STUK)

 

1. radooniseminar

Sissejuhatus ioniseeriva kiirguse valda, kiirgusseire Eestis (Monika Lepasson, Kiirguskeskus)

Mis on radoon, radooni terviseefektid (Kairi Tänavsuu, Kiirguskeskus)

Radoon pinnases. Metoodika, Eestis toimunud projektid, tulemused (Valter Petersell, Geoloogiakeskus)

Radoon hoonetes. Metoodika, Eestis läbiviidud projektid, tulemused (Kairi Tänavsuu, Kiirguskeskus)

Radooniga arvestamine planeeringutes, ning keskkonnamõjude hindamistes (Dagmar Heringas, Keskkonnaministeerium)

Radooni vähendamise üldmeetmed (Evelyn Pesur, Keskkonnaministeerium)

Radoonisisalduse vähendamise meetmed (Mait Saar, Radoonitõrjekeskus)

Ennetuslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks eramus (Tõnu Vürmer, Uponor)

 

2. radooniseminar

Radooniga arvestamine üld- ja detailpaneeringutes ja KMH-des (Evelyn Pesur)
Radooniga arvestamine ehitiste planeerimisel (Evelyn Pesur, Kairi Tänavsuu)

3. radooniseminar

Radooni ohtlikkus (Evelyn Pesur)
Harjumaa pinnase radooniriski kaardi koostamine (Valter Petersell)
Radoonist meie töökohal (Lia Pahapill)
Uuring siseõhu radoonisisalduste kohta Tallinna lasteasutustes (Olga Preiman)
Radooniohutu hoone standardi muudatused (Evelyn Pesur)

4. radooniseminar

Radooni terviseriskid (Alar Polt)
Radooni mõõtmisviisid (Alar Polt)
Radooniuuringud Eestis (Monika Lepasson, Evelyn Pesur)
Radoon õigusaktides ja strateegilistes dokumentides (Evelyn Pesur)

5. radooniseminar

Hoonete siseõhu radoon ja selle uuringud Eestis (Alar Polt)
Radoon strateegilistes dokumentides (Reelika Runnel)
Radooni mõõtmine hoonetes (Lia Pahapill)
Eesti looduslikud radooni allikad (Valter Petersell)

Aruanded jm

Radooniohutu elamu - trükis
Kiirgus, inimene ja keskkond - raamat
Radoonisisalduse vähendamise meetmed (Mait Saar, Radoonitõrjekeskus)
Radoon radooniohtlike alade lasteasutustes, ehituslikud meetmed radooniohu vähendamiseks - teadustöö
Radooniohuga arvestamine ehitusplaneeringutes ja olemasolevates hoonetes (Kiirguskeskus)
Siseõhu radoonikaardi lõpetamine (Kiirguskeskuse aruanne)
Analüüs radooni reguleerituse kohta õigusaktides ja strateegilistes dokumentides
Analüüs riikliku radoonisisalduse mõõtmismetoodika kehtestamise vajalikkuse kohta
Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)
 

 

 

Viimati uuendatud: 25. aprill 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.