Sa oled siin

Prügist energia saamine

Mida arvata tehastes olmeprügi põletamisest energia saamise eesmärgil?

 

Eestis on jäätmete põletamine üks osa jäätmekäitlusest, et vältida põletamiskõlblike jäätmete ladestamist prügilasse. Spetsiaalses tehases jäätmete põletamine on ohutu inimestele ja keskkonnale.

Jäätmeid põletavatele tehastele on väga karmid keskkonnakaitsealased nõudmised ning põlemine toimub väga kõrgel temperatuuril, mida kodustes tingimustes saavutada ei ole võimalik.

Olmejäätmeid põletatakse Eesti Energia Iru elektrijaamas, mis on koospõletustehas. Ohtlikke jäätmeid põletatakse Lõuna-Eestis asuvas ettevõttes AS Epler & Lorenz, mis on jäätmepõletustehas. Jäätmekütust kasutab AS Kunda Nordic Tsement. Jäätmekütuse kasutamine vähendab tootmises kasutatavate fossiilsete kütuste, põlevkivi ja kivisöe osakaalu.

Et jäätmete põletamisel tagada põlemisprotsessi soodsat kulgemist ja piisavat täielikkust, tuleb kinni pidada ettenähtud põlemisrežiimist, et põletamine poleks keskkonnale kahjulik. Selliseid tingimusi ei ole võimalik saavutada koduses lõkkes, ahjus või kaminas.

Tehases põletamisel tuleb hoida põlemisgaaside temperatuuri pärast põlemisõhu viimast sisestamist vähemalt 850 kraadi juures 2 sekundi jooksul. Vastav temperatuur peab olema 2 sekundi jooksul 1100 kraadi, kui põletatakse ohtlikke jäätmeid, mis sisaldavad halogeenitud orgaanilisi aineid (kloorina väljendatuna massi järgi üle 1%).

 

Põlemisprotsessi täielikkuse oluliseks näitajaks on orgaanilise süsiniku üldsisaldus (TOC) räbus ja koldetuhas, mis peab olema alla 3% või kuumutamiskadu alla 5% aine kuivmassist. Põletamisseadmed peavad olema varustatud vähemalt ühe lisapõletiga, et tagada põlemisgaaside vajalik temperatuur põletusseadme käivitamisel, seiskamisel ja häirete korral.

Põletusseadmed peavad olema varustatud automaatikaga, mis tagaks jäätmete põletamiseks etteandmise katkestamise põlemisgaaside puhastusseadmete häirete või põlemisgaaside temperatuuri ettenähtust madalamale langemise korral.
 
Tingituna võimalikust ohtlikkusest keskkonnale on jäätmepõletus- ja koospõletustehase käitamine seotud suure hulga mõõtmiste ja seirega. Osa põlemisgaasidega seotud mõõtmisi on pidevad ja osa on perioodilised. Perioodiliselt mõõdetakse dioksiine, furaane ja raskmetalle. Pidevalt tuleb mõõta saasteainete, nagu süsinikoksiid, vesinikkloriid, vesinikfluoriid, vääveldioksiid, TOC ja lämmastikoksiidid, sisaldust põlemisgaasides. Pidevalt tuleb mõõta põlemisprotsessi iseloomustavaid suuruseid: gaaside temperatuuri pärast viimast sisestamist, lahkuvate gaaside hapnikusisaldust, rõhku ja temperatuuri.

Seega ei ole jäätmete põletamine spetsiaalsetes tehastes võrreldav koduahjus või lõkkes põletamisega!

 

 

Viimati uuendatud: 1. november 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.