Sa oled siin

Põlemisel tekkivast mürgistusohust

Mürgistus tekib pideva (pikema aja jooksul ) ohtlike ainete põletamise tulemusel, kusjuures inimene peab viibima põletamise juures. Mürgistusteabekeskus käsitleb põlemisel eelkõige vingugaasi ja tsüaniidi mürgistust. Vingugaas tekib söestuvate materjalide mittetäielikul põlemisel. Kuna sellel väga mürgisel gaasil puudub lõhn ja värvus, tungib ta iga hingetõmbega organismi ning teeb oma laastamistööd. Kus vähegi kahtlustada vingugaasi, on esmaseks abivõtteks jõuda kiiresti värske õhu kätte.

Vingumürgistus

Vingugaas (CO) tekib igasugusel põlemisel, kuid näiteks õuetingimuses pole see tänu ümbritsevale õhule ohtlik. Kui aga põlemistsoonis puudub küllaldaselt puhast õhku, tekib oht vingumürgistuseks. Värvitu, lõhnatu ja maitsetu vingugaas jõuab organismi sisse hingamise kaudu. Kuna CO seostub hapnikutransportimiseks vajaliku hemoglobiiniga 200 korda tugevamini kui hapnik, kandub see vere kaudu kiiremini kudedesse laiali. Organism ei saa enam piisavalt hapnikku ning selle tegevus on häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti ka närvisüsteem ja südamelihas. Vingugaas uimastab või uinutab ohvrid ning võtab seega ka võimaluse põlengust põgeneda.

Tsüaniidmürgistus

Suur osa tulekahjudega seotud surmajuhtumitest on põhjustatud vingumürgistusest, kuid samuti on tähtis osa ka tsüaniidil. Tulekahjude ohvritel on mõõdetud kõrgeid tsüaniidisisaldusi ja raskete suitsumürgistuste puhul võib tsüaniid olla tähelepanuväärne kudede hüpoksiat süvendav tegur. Tsüaniidiühendid pääsevad organismi veelgi kiiremini kui vingugaas. Ka sellel põlemissaadusel puudub lõhn ja värvus, kuid selle tappev toime on vingugaasist tõhusam. Tsüaniidiühendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele. Ohuallikateks on tulekahjud, kus põlevad kangad, vill, plastikud, poroloon, reliin, kemikaalid aga ka kinnises, halvasti ventileeritavas ruumis (tavaliselt keldrites) olevad küttekolded, kus neid materjale põletatakse.

Tsüaniidimürgitus tekib märksa kiiremini kui vingumürgitus: juba paari minuti möödudes tekivad mürgitusnähud, mis väga kiiresti süvenevad. Üldjuhul lõpeb näiteks tulekahjus saadud tsüaniidimürgitus surmaga.

Mürgituse sümptomid olenevad sisse hingatava CO kogusest, mitte niivõrd ajalisest pikkusest. Mürgistusinfoliinile 16662 on helistatud ka siis nõu saamiseks, kui õhtul on ahju siibrid varakult kinni pandud ning hommikul kaebavad elanikud peale pikka ööd iiveldust ja peavalu. Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäired, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaratevool, köhatamisvajadus. Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulss on kiire ning vererõhk tavalisest kõrgem, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired. Raske mürgistuse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.

Kõige tundlikumad on vingumürgistuse suhtes lapsed ning hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning vanurid. Isegi väikene kogus seda gaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele. Seetõttu peaks last ootav naine vähemagi mürgituskahtluse korral arsti poole pöörduma. Vingumürgistusi raporteeritakse maailmas tänapäeval aina enam ka vesipiibu suitsetajate kohta.

  • Kemikaalide põletamine

    Erinevate kemikaalide ja mittepõletamisele mõeldud asjad võivad eraldada põlemisel ohtlikke aineid, mis ärritavad hingamisteid, nahka ning silmi. Näiteks penoplast tavaolekus mürgistust ei põhjusta, ent on äärmiselt tuleohtlik ning tekitab terviseohtlikke põlemisprodukte ka madalamatel põlemistemperatuuridel.

  • Süsivesinike põletamine

    Olulisematest süsivesinikest petrooleumitooted (bensiin, benseen jne) võivad aga kahjustada mitmeid organeid, tekitades eeskätt kopsukahjustusi. Mõlemad ained on kergesti lenduvad süsivesinikud. Sisse hingatuna on võimalikeks sümptomiteks joobetaoline seisund, rütmihäired ning kesknärvisüsteemi- ja hingamisfunktsiooni langus sõltuvalt inhalatsiooni kestusest ja kontsentratsioonist. Lisaks on süsivesinikud ka eraldi väga tuleohtlikud ning nõuavad olulist järelevalvet kasutajatelt.

  • Remondijääkide ning gaaside põletamine

    Remondijäägid, lakid, värvid võivad samuti põlemisel eraldada ohtlikke aineid. Kindlasti ei ole sünteetiliste ainete põletamine soovitav. Terviserisk seisneb siiski pideva mürgiste/ohtlike ainete põletamisel. Ühekordselt tekivad küll sümptomid, kuid need mööduvad värske õhu käes olles, mis on alati esmaabi.
    Kõik ärritavad gaasid võivad tekitada eluohtlikku alveoolikahjustust. Osad gaasid (floorvesinikhape ja metüülbromiid) võivad põhjustada üldmürgistust, mille puhul on pulmonaalsed sümptomid vaid üheks kliinilise pildi osaks.

Viimati uuendatud: 1. veebruar 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.