Pakendiettevõtjale

Pakendiettevõtja on isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul, kes impordib Eestisse sisse pakendatud kaupa ning kes müüb (sh vahendab) pakendatud kaupa Eestis.

Pakendi taaskasutussüsteem toimib Euroopa Liidu jäätmepoliitika põhimõtteid arvestades:

  • saastaja-maksab põhimõte – jäätmetekitaja katab jäätmekäitlusega seotud kulud;
  • tootjavastutuse põhimõte – ettevõtjad (toote valmistajad, maaletoojad, levitajad) peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul, alates valmistamisest kuni jäätmeks muutumiseni. Tootjad katavad tootest tekkinud jäätmete käitluskulud.

Pakendatud kauba turule laskmine Eestis on oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Samuti käsitletakse kauba turule laskmisena Eestis kauba ümberpakkimist ja ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist.

Tulenevalt eeltoodust on saastaja pakendiettevõtja, kes pakendab kaupu või veab sisse pakendatud kaupu, mitte tarbija, kes kaupu ostab/tarbib. Seega on kaupu pakendav ja sisse vedav pakendiettevõtja kohustatud ka finantseerima pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise.

 

 

Pakendiettevõtja kohustused

  • Pakendiettevõtja, kes müüb kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab neilt tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendi ja pakendijäätmed.
  • Pakendiettevõtja, kes müüb kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab informeerima tarbijat pakendi tagasivõtu kohast müügikohas nähtavale kohale seatud.
  • Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kaubaveo- ja rühmapakendi.
  • Pakendiettevõtja, kes ise ei müü oma kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab tagama oma kauba pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu lõppkasutajalt või tarbijalt.
  • Kaupade puhul, mille pakendile on kehtestatud tagatisraha, peab pakendiettevõtja tagama, et tagatisraha oleks lisatud kauba hinnale kogu müügitsükli kestel ja tagasiarvestused tehakse iga tagastamistehingu käigus.
  • Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogused taaskasutama selliselt, et pakendiseaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud.
  • Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab esitama kord aastas riiklikule pakendiregistrile auditeeritud andmed tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendite koguste ja nendest tekkinud pakendijäätmete taaskasutamise kohta.
  • Hulgi- ja/või jaemüüjatel (näiteks kauplused) on kogumise ja taaskasutamise kohustus nende pakendite osas, mida nad on kasutanud ise kaupade pakendamisel (näiteks kulinaariatoodete pakkimiseks salatikarbid)
  • Mitmed eelpool loetletud kohustused on võimalik kirjaliku lepinguga üle anda pakendiga tegelevale ja tegevusluba omavale taaskasutusorganisatsioonile.
 

Aruandekohustus

Pakendiseaduse § 24 kohaselt peavad ettevõtjad pidama oma pakendialase tegevuse kohta pakendimaterjali liikide kaupa regulaarset arvestust:

  1. toodetud pakendi ja pakendatud kauba pakendi massi kohta;
  2. sisse- ja väljaveetud tühja pakendi ning pakendatud kauba pakendi massi kohta;
  3. turule lastud kauba pakendi ja tekkinud pakendijäätmete kohta ning korduskasutuspakendi massi kohta;
  4. Eestis taaskasutatud ja sisse- ja väljaveetud käideldud pakendijäätmete massi kohta;
  5. raskmetallide sisalduse kohta pakendis ja pakendi koostisosades.

Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule kaupa plastist pakendis, mille mass on alla 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on alla 200 kilogrammi aastas, peavad pidama pakendialast arvestust, kuid ei pea esitama aruannet pakendiregistrile ega korraldama nende pakendite kogumist ja taaskasutamist.

Taaskasutusorganisatsioonid ja pakendiettevõtjad, kes ei ole oma kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised audiitori kontrollitud andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas:

  1. käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendi mass;
  2. turule lastud kauba pakendi mass;
  3. andmed pakendijäätmete taaskasutamise kohta.

Juhul kui pakendiettevõte on oma pakendi­jäätmete kogumis- ja taaskasutuskohustuse üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, esitab viimane vajalikud andmed pakendiregistrile ise.

Pakendi ja pakendijäätmetega seonduva tege­vuse andmed tuleb esitada pakendi­registrile, mille volitatud töötleja on Keskkonnaagentuur (e-post: pakendiregister@keskkonnainfo.ee).

Andmed tuleb esitada eelmise kalendriaasta kohta vähemalt üks kord aastas hiljemalt 30. juuniks. Andmete esitamiseks tuleb täita registrikaardi vormid, mis on kinnitatud keskkonnaministri 18. augusti 2009. aasta määrusega nr 50 “Pakendiregistri registrikaardi vormid” (lisad 1-4).

Pakendi arvestusega seotud dokumente ja and­meid tuleb säilitada vähemalt seitse aastat.

Audiitorkontroll

Alates 1. jaanuarist 2015 peavad pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid korraldama oma pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli vastavalt PakSi §-le 241. Audiitorkontrolli saab teostada üksnes vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses. Seega peavad alates 2014. aastast pakendiregistrisse esitatud andmed olema vandeaudiitori kontrollitud.

Alates 1. jaanuarist 2016 jõustusid alljärgnevad pakendiseaduse muudatused:
  • Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga üle viie tonni aastas ja taaskasutusorganisatsioon, peab korraldama andmete kontrollimise piiratud kindlustandva töövõtuna.
  • Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga alla viie tonni aastas, on vabastatud registrisse esitatavate andmete kontrollimisest.
  • Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga üle viie tonni aastas  ja on oma kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, peab korraldama andmete kontrollimise piiratud kindlustandva töövõtuna ja audiitori kokkuvõte tuleb esitada taaskasutusorganisatsioonile.

Taaskasutusorganisatsiooni andmete kontrollimisel võetakse arvesse kohustuse üleandnud pakendiettevõtja vandeaudiitori kokkuvõtet. Töövõtu vorm on kõigile pakendiauditi kohustuslastele ühesugune.

Välisriigi audiitor

Välisriigi audiitorit kasutades peab ta esmalt sooritama arvestusalaõiguse ja vandeaudiitori õiguse eksamimoodulid (st kontrollitakse audiitortegevuse seaduse, äriseadustiku, pankrotiseaduse, karistusseadustiku, võlaõigusseaduse, asjaõigusseaduse, maksuseaduste, töölepinguseaduse jms seaduste tundmist). Lisaks, kui kindlustandvaid audiitorteenuseid soovitakse osutada avaliku sektori üksuses, võib seda teha üksnes avaliku sektori vandeaudiitor – selleks tuleb sooritada veel täiendav kutseeksam riigi- ja haldusõiguse mooduli osas (erinevate relevantsete õigusaktide tundmine, nt kohaliku omavalitse finantsjuhtimise seadus, riigieelarve seadus jne).

 

Märgistamine

Nii tarbija kui ka müüja peavad saama teavet pakendi ja selles sisalduva kauba kohta. See teave võib olla väga erinev, kirjeldades paken­datud kaupa, selle käsitsemisvõimalusi, oht­likkust, pakendimaterjali taaskasutusvõimalusi jne. Pakendile kantavat märgistust reguleerivad lisaks pakendiseadusele ka mitu teist õigusakti, nt tarbijakaitseseadus, kemikaaliseadus jne. Pakendiseadusega (§ 23) kehtestatud pakendi märgistuse nõuded puudutavad eelkõige pakendi tagatisrahasüsteemi toimimiseks vajalikku märgistust.

Üldise nõude kohaselt peab pakendile ja etiketile kantav märgistus olema selgelt nähtav, kergesti loetav, kulumiskindel ja püsiv, kaasa arvatud ka siis, kui pakend on avatud.

Pakendiseaduse järgi jaguneb pakendi märgis­tamine kohustuslikuks ja vabatahtlikuks.

 

Kohustuslik märgistamine

Kui pakendile on kehtestatud tagatisraha, on pakendiettevõtja jaoks kohustuslik märkida pakendile tagatisraha märk. Siinjuures peab tarbija jälgima, et pakendile trükitud tagatis­raha märgistus ei muutuks tarbimise käigus mitteloetavaks või eemalduks pakendilt, kuna sel juhul puudub tal õigus selle pakendi eest tagasi saada juba makstud tagatisraha.

Vabatahtlik märgistamine

Vabatahtlik on märgistus siis, kui pakendi­ettevõtja kannab pakendile (pakendi ja pakendijäätmete kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse lihtsustamiseks) taaskasutusorganisatsiooni kuulumise märgistuse, pakendi­materjali iseloomustava märgistuse või muid andmeid, mis ei ole vastuolus seadustega ega raskenda põhiteksti mõistmist.

Vastavalt pakendiseadusele (§ 17, lg 2) on taaskasutusorganisatsioon kohustatud omama märgist, mida võivad kasutada selle organisat­siooniga liitunud ettevõtted oma pakendil. Vastav märgis näitab pakendiettevõtja kuulu­mist taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja kohustuste üleandmist organisat­sioonile. Märgis informeerib samas ka tarbijaid selle pakendi kogumis- ja taaskasutusvõimalustest, mida vastav taaskasutusorganisatsioon pakub (nt kogumiskonteinerid).

Taaskasutusorganisatsiooni märgise võivad pakendile kanda ettevõtted, kes on tasunud organisatsioonile teenus/litsentsitasu ja märgise litsentseerimata käsutamine pakendil või etiketil on ebaseadus­lik.

Euroopas on enim kasutatud nn rohelise punkti kogumissüsteemi märgist, mille kasu­tamise õigus on pakendiettevõtetel, kes on oma kohustused üle andnud üleeuroopalise katuseorganisatsiooniga PRO EUROPE liitunud taaskasutusorganisatsioonile. Eestis on PRO EUROPE liikmeks ja selle märgi ainuesindajaks MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon.

 

 

Taaskasutamise sihtarvud

Pakendiettevõtja peab oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et pakendiseaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud. Samuti peab ettevõtja kandma sellest tulenevad kulud.

Pakendatud kauba turule laskmine tähendab Eestis pakendatud oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordset kättesaadavaks tegemist Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis on samuti pakendatud kauba turule laskmine.

Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja tagastamise võimalused on täpsemalt selgitatud siin.

Kui pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, on sõlminud kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga (nii tagatisrahaga pakendi kui ka tagatisrahata pakendi osas), siis on üle antud ka kohustus taaskasutamise sihtarvude täitmise osas. Kui aga pakendiettevõtja ei ole sõlminud kirjalikku lepingut taaskasutusorganisatsiooniga, siis on ta kohustatud oma pakendijäätmed ise koguma ja taaskasutama.

Ainult tagatisrahaga pakendite kogumise kohta sõlmitud leping ei vabasta muude pakendite (ehk segapakendite) kogumise kohustusest. Pakendiettevõtjad, kes lasevad turule kaupa plastist pakendis, mille mass on alla 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on alla 200 kilogrammi aastas (materjalid kokku), on vabastatud nende pakendijäätmete kogumisest, taaskasutusest ja andmete esitamisest. Tuleb vaid arvestada turule lastavate pakendite pakendimaterjali massi, et vastavate koguste ületamisel korraldada kogumine, taaskasutamine ja andmete esitamine.

Taaskasutamise sihtarvude arvutamine

Taaskasutamise sihtarvude arvutamisel on oluline, et üheselt oleks mõistetavad pakendiseadusega kehtestatud mõisted (tulenevad pakendidirektiivist 94/62/EÜ) ja nende seosed:

  1. pakendiseaduse § 7 lg 2 - pakendijäätmete taaskasutus toimub ringlussevõtuna või energiakasutusena (ehk põletus soojuse kasutamisega);
  2. pakendiseaduse § 8 lg 1 - pakendijäätmete ringlussevõtt on neis sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kuid välja arvatud energiakasutus.

Pakendiseaduse § 36 lg 3 sätestab konkreetsed taaskasutuse määrad ringlussevõtule, seetõttu ei saa ringlussevõttu asendada energiakasutusega ja sellest tuleneb: taaskasutus = ringlussevõtt + energiakasutus. Tulenevalt aga sihtarvude kehtestamisest ringlussevõtule ei saa taaskasutust täita ainult energiakasutusega, kuid taaskasutus võib olla võrdne ringlussevõtuga, kuna energiakasutusele eraldi sihtarvu kehtestatud ei ole. Kui pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, täidab taaskasutamise sihtarvud vaid osaliselt, siis vastavalt pakendiaktsiisi seaduse § 6 lõikele 5 tuleb pakendiaktsiis tasuda puudu jääva osa eest.

Pakendiseaduse §-s 36 sätestatud taaskasutamise sihtarvud

Alates 2009. aasta 1. jaanuarist peab taaskasutama pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:

  1. 70 protsenti klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
  2. 70 protsenti paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60 protsenti kogumassist ringlussevõetuna;
  3. 60 protsenti metallijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
  4. 55 protsenti plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45 protsenti plastijäätmete kogumassist ringlussevõetuna ja 22,5 protsenti plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna;
  5. 45 protsenti puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20 protsenti kogumassist ringlussevõetuna.

Pakendiaktsiisi seaduse §-s 8 sätestatud aktsiisist vabastuse aluseks olevad taaskasutamise sihtarvud

  1. pakend, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha (välja arvatud metallist joogipakend) ja millest taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 85 protsenti;
  2. metallist joogipakend, millest taaskasutatakse vähemalt 50 protsenti;
  3. muu pakend, mida taaskasutatakse pakendiseaduse §-ga 36 sätestatud määral.

Aktsiisivabastuse saamiseks tuleb pakendi taaskasutamise määrad täita maksustamisperioodi jooksul.

Pakendiaktsiisist vabastuse saamisel on ka muud juhud:

  1. pakend, milles on kaup, mida füüsilised isikud impordivad või soetavad teisest liikmesriigist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil;
  2. eksporditud pakend;
  3. välisriigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, valitsustevaheliste organisatsioonide esinduste ning Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja erimissioonide esindajate poolt koos ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaubaga diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel imporditud pakend;
  4. pakend, mis toimetatakse Eestist teise liikmesriiki ja pakend, mis toimetatakse rahvusvahelisi reise tegeva lennuki või laeva pardale tarbimiseks või kaasamüüdavaks kaubaks;
  5. Eestis turule lastud kauba, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba plastist pakend massiga alla 25 kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist pakend massiga alla 50 kilogrammi kvartalis.
 

Taaskasutusorganisatsioonid

Segapakendi ehk tagatisrahatapakendi kogumissüsteemi haldav taaskasutusorganisatsioon korraldab temaga liitu­nud ja kirjaliku lepingu sõlminud pakendiettevõtjate eest nende poolt Eesti turule lastud kaupade pakendi, pakendijäätmete tagasivõtu ja taas­kasutamise vastavalt seadustes kehtestatud taaskasutusmääradele. Selleks esitavad ette­võtjad andmed enda kasutatud või maale toodud kaupade pakendiliikide ja -koguste kohta taaskasutusorganisatsioonile. Taaskasutusorganisatsioonil on üldjuhul õigus kontrollida esita­tud andmete tõesust. Pakendatud kaupade müüjad saavad segapakendi kogumissüsteemi haldavale taaskasutus­organisatsioonile lepingu alusel üle anda ka müügipakendi ja müügipakendijäätmete (v.a tagatisraha alla mineva pakendi) tagasi­võtmise kohustuse.

Segapakendi kogumissüsteemi puhul kogu­takse pakend ja pakendijäätmed valdavalt kogumiskonteinerite võrgustikul põhineva kogumissüsteemi kaudu (teatud piirkondades käsutatakse ka muid kogumisviise, nt ukse-eest-vedu). Segapakendi kogumissüsteem võimaldab pakendijäätmeid koguda kõikidelt lõpp­kasutajatelt ja tarbijatelt (nii elanikkonnalt kui ettevõtetelt). Tarbija on süsteemi kaasatud tavaliselt vabatahtlikkuse alusel (viib ise oma pakendijäätmed pakendijäätmete kogumis­punkti või konteinerisse). Segapakendi kogumissüsteemi edukus sõltub seega suuresti lõppkasutaja teadlikkusest ja motivat­sioonist. Peamine motivaator on see, et tarbija saab oma pakendijäätmed ära anda tasuta.

Kogumissüsteemi toimimiseks (pakendi­jäätmete kogumiseks, kogumiskonteinerite tühjendamiseks, sortimiseks, veoks ja mõnel juhul ka taaskasutamiseks) sõlmib taaskasutusorganisatsioon jäätmekäitlusettevõtjatega lepin­gud kokkulepitud hindadega. Eraldi lepingud võidakse sõlmida kogutud pakendijäätmeid ümbertöötavate/taaskasutavate ettevõtetega (paberivabrikud, klaasitehased, plastitootjad jne), kes lepingu kohaselt tagavad pakendijäätmematerjali taas­kasutamise.

Kogumissüsteem peab vastama kohalikele nõuetele ja vajadustele. Süsteemi toimimine (ka kogumisviisid), konteinervõrgustiku tihe­dus ja paigutus, konteinerite värvus jms tuleb kokku leppida kohaliku omavalitsusega. Taaskasutusorganisatsioon koostöös omavalitsuste­ga korraldab ka tarbijate teavitamist ja info­kampaaniaid. Tavaliselt kaasatakse sobiva pakendijäätmete kogumise mooduse välja­töötamisse ka jäätmekäitlusettevõtted, seda eriti juhul, kui kavandatakse pakendijäätmete kogumist pakendatud kaupu tarbivatest ettevõtetest (alati ei sobi selleks elanikkonnale mõeldud kogumiskonteinerite võrgustik).

 

Viimati uuendatud: 6. veebruar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.