Põllumajandus ja veekaitse

 

 

Euroopa Liidu nitraadidirektiivi eesmärk on kaitsta põhja- ja pinnavett põllumajandusest pärit nitraatide eest. Nitraadidirektiiv moodustab ühtse terviku vee raamdirektiiviga, olles võtmetähtsusega vahendiks vee kaitsmisel põllumajanduskoormuse eest.


Põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatakse intensiivse põllumajandus-tootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded.


Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.

Eestis on määratud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. aasta määruse nr 17 alusel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere piirkonnast ja Adavere-Põltsamaa piirkonnast.

 

Lisainfo: 

Enn Liive

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Telefon: 6262 828
E-post: enn.liive@envir.ee

 

Veeseaduse põllumajandust reguleeriv osa

16. detsembril 2015. aastal kiitis Riigikogu heaks menetluses olnud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Vaata eelnõu menetluskäiku Riigikogus.

Veeseaduse muutmine tulenes vajadusest ajakohastada nõudeid põllumajandusest lähtuva veereostuse piiramiseks. Eesti vete seisund pole hea ning nii pinna- kui põhjavees kasvab põllumajandusega seotud nitraatioonide sisaldus pidevalt, mistõttu suureneb reostusoht.

  • Eesti on üks kahest Läänemere riigist, kelle territooriumilt liigub lämmastikuühendeid pidevalt kasvavas tempos. Samal ajal vähendavad teised Läänemere riigid pidevalt oma lämmastikuheidet veekeskkonda.
  • Pandivere ja Adavere piirkonna põhjavee nitraatioonide sisaldus on pidevalt kasvanud, mõnedes kaevudes on vesi muutunud kõrge nitraadisisalduse tõttu joogikõlbmatuks. Seetõttu saab öelda, et olemasolevad nõuded ei ole piisavad, et piirata tekkivat reostust.

Keskkonnaministeerium hindab pidevalt Eesti pinna ja põhjavee seisundi muutusi tuginedes riigi veeseire tulemustele. Kui 2010. aastal oli Eesti vete seisund üks parimaid Euroopa Liidu liikmesriikide seas, siis 2014. aastaks oli 155 veekogumi seisund läinud halvemaks, kusjuures liigsed toitained - lämmastik ja fosfor - olid seisundi mõjutajaks 56 veekogumil.

Orienteeruvalt 60 - 70 protsenti lämmastiku ning 30 protsenti fosfori hajukoormusest tuleneb põllumajandusest. Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes-järvedes kui ka meres, muutes vee liiga toitainete rikkaks, mis omakorda põhjustab taimestiku, sealhulgas ka vetikate vohamist. See halvendab muude muutuste kõrval ka vee-elustiku, sealhulgas kalade elamistingimusi ja võib isegi viia nende hukkumiseni.

Otsetee veeseaduse tekstile
 

Nitraaditundlik ala 


2003. aastal kehtestas valitsus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjaga kolme Eesti maakonna - Lääne-Viru, Järva ja Jõgeva piires nitraaditundliku ala, selle välispiiri ja piirangud põllumajandustootmisele.


Piirangute põhjuseks on Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku looduslik eripära - õhuke pinnakate, karstilehtrite ja allikate rohkus, mille tõttu on see ala erakordselt tundlik põllumajandusest lähtuvale pinna- ja põhjaveereostusele.

Põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju vähendamiseks pinna- ja põhjavees koostatakse vastavaid meetmeid sisaldav nitraaditundliku ala tegevuskava. Tegevuskava korrigeeritakse vajadusel nelja aasta tagant vastavalt pinna- ja põhjavee seireandmetele.

Tegevuskavade koostamist korraldab Keskkonnaministeerium.

Vaata ka:

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2016–2020


Käesoleva Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2016–2020 eelnõu koostamisel tugineti eelmiste perioodide, aastate 2009–2011 ja 2012–2015 tegevuskavade elluviimise kogemusele ning tegevuskavade raames tehtud uurimistööde ning seirete tulemustele.

NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel NTA-l

Tegevuskava kiitis heaks Vabariigi Valitsus 21. juuli 2016 a istungi protokollilise otsusega.

 

 

Viimati uuendatud: 27. september 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.