Natura 2000

Natura 2000 Eestis

Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille mõte ja sisu on kirjas 1992. a vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. a jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad.

Võrgustiku nimetuses olev number 2000 tuleneb asjaolust, et loodusdirektiivi jõustumisel loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000. Kuid alles nüüd, rohkem kui kümme aastat hiljem, on Natura alade valimine jõudnud lõpusirgele ning kõik liikmesriigid tegelevad hoolsalt alade kaitse planeerimiseks vajaminevate kaitsekorralduskavade koostamisega.

Tiitlis Natura 2000 olev number on meile tähenduslik, sest Eestis alustati Natura võrgustiku moodustamisega just aastal 2000. Sel aastal kinnitati riiklik programm, mis tagas senisest suurema looduskaitse rahastamise riigieelarvest, ja alustas tööd Natura pilootprojekt Läänemaal ning Raplamaal, mis sai teerajaks kogu Eesti jaoks.

Eesti Natura 2000 alad valiti välja Euroopa Liiduga liitumise ajaks aastal 2004. Pärast Natura alade esitamist analüüsis Euroopa Komisjon meie esitatud loodusalade piisavust kõigi loodusdirektiivis loetletud Natura elupaigatüüpide ja liikide kaitseks. Analüüsi tulemusena selgus, et peame teatud elupaigatüüpide ja liikide kaitseks määratlema täiendavaid loodusalasid, kusjuures täiendavate alade valikul tuleb arvesse võtta Eesti keskkonnaorganisatsioonide koostatud nn varinimekirjas olevaid alasid. Varinimekirja koostavad kõikide liikmesriikide valitsusvälised organisatsioonid ning sellesse koondatakse need alad, mis valitsusväliste organisatsioonide arvates peaksid lisaks riiklike institutsioonide esitatud loodusaladele kuuluma Natura 2000 võrgustiku.

Eesti esitatud Natura 2000 loodusalade piisavust hinnati kahes etapis: kõigepealt maismaa, sh rannikumere, elupaigatüüpide ja liikide osas (vastav boreaalse regiooni seminar toimus 2005. a lõpus) ning hiljem mere-elupaigatüüpide ja liikide osas (vastav Läänemere regiooni seminar toimus 2009. a lõpus). Boreaalse regiooni seminari tulemusena leiti, et meil on enamiku elupaikade ja liikide kaitseks valitud juba piisavalt alasid, kuid näiteks karstijärvede, loopealsete ja lammimetsade ning tiigilendlase, kuldkinga ja veel 7 elupaigatüübi ning 5 liigi osas oodatakse meilt täiendavate alade kaitse alla võtmist. Läänemere regiooni seminari tulemusena oodatakse meilt veel vähemalt ühte ala liivamadalate ja karide kaitseks.

Lähtudes eeltoodud vajadusest ongi esialgseid Natura 2000 alasid laiendatud ja 2009. a kevadel ning 2010. a lõpus esitati võrgustikku juurde uusi alasid. 2012. aastal koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast, kogupindalaga 12 590 km2 ja 542 loodusalast, kogupindalaga 11 490 km2. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 750 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 16,5 %. Mereelupaikade täiendavaks kaitseks moodustati Gretagrundi hoiuala, pindalaga 14650 ha.

Natura alade valimise alguses arutleti tuliselt selle üle, kas Natura alad peaksid olema väikesed, kindlalt piiritletud mööda loodusväärtuse esinemise piire, kusjuures üks sihtkaitsevöönd peaks olema üks Natura ala. Või peaksid Natura alad olema suured, sisaldades nii loodusväärtuste esinemisalasid kui ka neid ümbritsevat puhvertsooni. Tookord lähtuti Natura pilootprojekti eestvedamisel suurte alade eelistest, mis kindlasti oli õige otsus, arvestades eriti vahepeal olnud suurt majandusbuumi, mille käigus kõik looduskaitseseadusest puutumatud maalapid arendustegevuse meelevalda võisid sattuda.

Riigid, kes piiritlesid väikesed kaitsealad - Natura alad, on nüüd hädas – kuidas tagada nende alade ökoloogiline funktsioneerimine ning alade vahel liikide liikumisteed. Ka meie ees seisab ülesanne rohevõrgustiku parema funktsioneerimise korraldamiseks, et lõpptulemusena oleksid meil piisava suurusega alad, kus loodusel oleks võimalik omasoodu areneda ning alade vahel ühenduslülid tagamaks vajalikud levikuteed liikidele, ehk et võrgustik olekski võrgustik.

Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Liikide ja elupaikade seisundi määramiseks on välja töötatud metoodiline juhend. Selle juhendi järgi hindasid 25 EL liikmesriiki loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisundit esmakordselt 2007. aastal. Analüüsi tulemusena leiti, et üle-euroopaliselt on soodsas seisundis vaid 17% ühenduse tähtsusega elupaikadest ja liikidest. Ülejäänud liikide ja elupaigatüüpide seisund hinnati ebapiisavaks, halvaks või on neid liike ja elupaiku nii vähe uuritud, et seisund on teadmata.

Eestis leidub 60 loodusdirektiivi elupaigatüüpi ja 96 loodusdirektiivi liiki. Eksperdid hindasid kõikide nende liikide ja elupaigatüüpide seisundit. Hindamise tulemusena leiti, et soodsas seisundis on meil 42% elupaigatüüpidest ja 24% liikidest. Ebapiisavas ja halvas seisundis on pooled elupaigatüüpidest ja liikidest. See näitab, kui palju on vaja Natura aladel elupaiku taastada või sageli lihtsalt taastuda lasta. Taastamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata muuhulgas pool-looduslikele koosluste taastamisele ja seejärel taastatud koosluste edasisele hooldamisele, sest praegusel hetkel on Natura võrgustikus olevast 57 000 ha pool-looduslikest kooslustest toetuste abil hooldamises 25 000 ha.

 

Liikide ja elupaikade seisundi hindamisel leiti mõnel juhul ka, et seisundit ei ole võimalik hinnata ehk seisund on teadmata 8% Eestis esinevatest loodusdirektiivi elupaigatüüpidest ja 26% liikidest. See annab mõtlemisainet tulevikuks – kuidas korraldada riiklik seire ümber nii, et selle tulemused annaksid küllaldast infot kõikide ohustatud liikide ja elupaigatüüpide seisundi kohta.

Selleks, et kõigi liikide ja elupaikade seisund tulevikus paraneks, tuleb looduskaitsetegevust täpsemalt planeerida. Igale Natura alale tuleb koostada kaitsekorralduskava, kus on kirjas, milliseid loodusväärtusi loodame sel alal näha nii täna, homme kui ka kaugemas tulevikus ehk kaitsekorralduskavas tuleb sätestada mõõdetavad kaitse-eesmärgid. Kui praegu on ühel alal näiteks 100 ha hooldatavat rannaniitu ja 500 ha kinnikasvavat-roostuvat rannaniitu, siis kaitsekorralduskavas tuleb sätestada, kas selle ala kaitse-eesmärgiks ongi 100 ha või 500 või isegi 600 ha heas seisundis rannaniitu ning seal pesitseb näiteks 10 paari niidurüdi.

Mõõdetavad kaitse-eesmärgid koos nende saavutamiseks vajaminevate tegevustega tuleb kirja panna kõikidele Natura aladele 2014. aastaks. Praeguseks on suurem töö nende kaitsekorralduskavade koostamiseks lahti läinud ning selleks on koostatud programm: “Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks”, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kuna Natura 2000 võrgustik on kogu Euroopa ühine rikkus – iga liikmesriigil on vastutus just seal leiduvate loodusväärtuste säilimise eest kogu Euroopa jaoks, siis näeb loodusdirektiiv ette ka Euroopa Liidu kaasrahastamise Natura 2000 võrgustiku toimimiseks. EL rahastamine on jagatud seitsmeaastasteks perioodideks. Eelmisel perioodil ehk aastatel 2000-2006 oli peamiseks looduskaitseliseks EL rahastamisfondiks meie jaoks Life-Nature. Kokku saadi sel perioodil toetust 13 Eestist esitatud projekti kaasrahastamiseks, mille EL poolne panus oli 65,9 miljonit krooni. Samuti kasutati aastatel 2004-2006 looduskaitseprojektide rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid kogusummas 23 miljoni krooni ja alustati ettevalmistustöid Natura toetuste maksmiseks Maaelu Arengu fondist.

Enne praeguse rahastamisperioodi algust analüüsis Euroopa Komisjoni töörühm, kust peaksid tulema looduskaitse rahad, kas eraldi fondist või tuleks Natura rahastamine integreerida olemasolevatesse EL fondidesse. Tookord leiti, et parim lahendus on olemasolevate fondide kasutamine. Jäi alles ka Life fond (praegu Life+), millest on võimalik taotleda rahastamist innovaatilistele projektidele, millel on selge lisandväärtus laiemas kontekstis.

Life+ kõrval on olulisemad looduskaitse rahastajad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond. Euroopa Regionaalarengu fondist on looduskaitsetöödeks aastateks 2007-2013 ette nähtud kokku 22 miljonit eurot, mille eest koostatakse kaitsealade ja hoiualade kaitsekorralduskavad ning liikide tegevuskavad, samuti rakendatakse nende kavade investeeringutega, sh elupaikade taastamisega seotud osad.

Maaelu Arengu Fondist küünib looduskaitseliste toetuste maksmine juba 6,5 miljoni euroni aastas, mille eest toetatakse pool-looduslike koosluste hooldamist ning kompenseeritakse Natura aladel piirangute tõttu saamata jäänud tulu põllumaade kasutajatele ja erametsaomanikele.

Euroopa Komisjon on liikmesriikidelt küsinud, kui palju kulub raha, et Natura võrgustik valmis saada ja kui suured on seejärel iga-aastased kulud. Kulude hulka arvatakse alade valiku lõpetamiseks vajaminevad kulud, kulud avalikustamisele, kaitsekorralduskavade koostamisele ning nende uuendamisele, kulud maade ostmisele, külastuskorralduse infrastruktuuri rajamisele ja korrashoiule, elupaikade taastamisele ja hooldamisele, toetuste maksmiseks vajaminevad summad, seireks ja järelvalveks kuluvad summad ehk tegelikult kõik summad, mis looduskaitse funktsioneerimiseks vaja on sh administratiivkulud. Euroopa Komisjoni koostatud ülevaate põhjal kulub EL Natura võrgustiku peale 5,7 miljardit eurot aastas, millest praegu on kaetud 20%.

Järgmise EL rahastamisperioodi 2014-2020 ettevalmistustööd juba käivad. Loodame, et Natura rahastamise vajadust võetakse tulevikus veelgi rohkem arvesse. Ainult nii saab tagada Natura 2000 võrgustiku ambitsioonika eesmärgi täitmist, milleks laiemalt on loodusliku mitmekesisuse säilimine pikas perspektiivis ehk teisisõnu, et kõik meile omased liigid ja nende elupaigad oleksid säilinud ja elaksid siin täisväärtuslikult edasi ka sel ajal, kui Eestimaal jalutavad ringi meie lapselapselapsed.

Eestis leidub 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliiki ning 136 EL linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks on moodustatud loodus- ja linnualad, mis kokku moodustavad Eesti Natura 2000 võrgustiku. 

Natura 2000 ei tähenda, et tuleks kaitsta absoluutselt kõiki alasid, kus direktiivides mainitud elupaigatüüpe ning looma-, või taimeliike esineb. Aladest valitakse esinduslikum osa, mis on vajalik vastava liigi säilitamiseks.

Materjali koostas Kadri Möller, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik

Vaata ka rahvusvahelise tähtsusega alasid.

 

Viimati uuendatud: 10. aprill 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.