Nabala-Tuhala uuringud ja aruanded

Aastail 2010-2013 tellitud uuringute kokkuvõtted

 

  • 2010. aastal inventeeris OÜ Tirts ja Tigu Nabala maastikukaitseala (MKA) loodusväärtusi. Eesmärk oli anda ülevaade kavandatava alale jäävatest loodusväärtustest ja kaitseala moodustamise põhjendatusest ja vajalikkusest. Leiti palju kaitsealuseid taimeliike, näiteks kaunis kuldking, kärbesõis, püst-linalehik. II kaitsekategooria linnuliikidest on uuritud piirkonnas teada näiteks kanakull, laanerähn, teder, musträhn ja väike-kärbsenäpp. 

 

HändkakkHändkakk

 

  • 2012. aastal uuris Tallinna Botaanikaaia ekspert Olev Abner kavandatava Nabala maastikukaitseala kahes etteantud piirkonnas loodusväärtusi, keskendudes kaitstavate soontaimede ja sammalde leiukohtade ning suurema esinduslikkusega metsaelupaikade otsingule. Leiti 16 kaitsealust soontaimeliiki, lisaks üks väga haruldane ja 4 haruldast samblaliiki, näiteks lubi-juuslehik, millel oli Eestis varem teada ainult kaks leiukohta. Elupaikadest tõsteti esile pärnarikast salumetsa ning madalsoid. 
  • 2013. aastal koostas Elusloodus OÜ (Uudo Timm, Piret Kiristaja) ülevaate Kurevere piirkonna loodusväärtustest. Leiti, et kuigi piirkonda jääb põllumajanduslikult haritavat maad ja majandatud metsi, leidub seal hulganisti kaitsealuseid liike (näiteks väike-konnakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, hiireviu, kaunis kuldking, täpiline sõrmkäpp, lõhnav käoraamat ja eesti soojumikas). Säilinud on ka Euroopas väärtustatud looduslikke elupaiku. 
  • 2013. aastal koostas Linnuekspert OÜ kavandatava Nabala maastikukaitseala kaitsealuse haudelinnustiku täiendava uuringu, mille käigus tehti kindlaks vähemalt 25 kaitsealuse linnuliigi pesitsusaegne esinemine, enamikel liikidel kindel pesitsemine. Näiteks must-toonekurg, väike-konnakotkas, valgeselg-kirjurähn, laanepüü jt. Tõdeti, et piirkonnas on veel säilinud suuremaid metsapiirkondi, sealhulgas vanu loodusmetsi, mis on sobilikud nii must-toonekurele, kanakullile ja teistele liikidele, kes killustunud majandusmetsas elupaika ei leia. 
  • 2013. aastal viidi läbi täiendavad uuringud Nabala piirkonna allikate, allikasoode, lubjarikaste soode ja karstinõgude inventuuriks (A. Kivistik). Kaardistati 15 allikat ja allikasoo piirkonda, samuti 8 karstinõgu ja -järvikut. Uuringus esitati 10 II kategooria taimeliigi ja 16 III kategooria taimeliigi leiukohtade andmed ja analüüsiti nende seisundi muutumist viimastel aastakümnetel. Uuring toetab looduskaitseala loomist antud piirkonnas, seda enam, et paljud looduskaitseväärtused on piirkonnas kadumas seoses põhjavee taseme alanemise ja raietöödega. 
  • 2013. aasta lõpus valmis Eesti Maaülikooli ekspertiis, mis käsitles kavandatava Nabala looduskaitseala moodustamise eeldusi ja otstarbekust ning uuringute ja kaitse alla võtmise eelduste alusel koostatud kaitse-eeskirja. Ekspertiis kinnitas, et Nabala piirkond on väärtuslik looduskompleks. See hõlmab ulatuslikule karstialale jäävad soo- ja metsaelupaigad ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad, mida ümbritsevad intensiivselt majandatud metsa- ja põllumaad. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Viimati uuendatud: 7. aprill 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.