Sa oled siin

Nabala-Tuhala korduma kippuvad küsimused

  1. Mida tähendab sihtkaitsevöönd ja milliseid piiranguid see seab?
  2. Mida tähendab piiranguvöönd ja milliseid piiranguid see seab?
  3. Kas inimesed tohivad viibida looduskaitsealal?
  4. Kas Nabala-Tuhala looduskaitsealal telkida ja lõket teha võib?
  5. Kas looduskaitsealal viibimiseks, näiteks matkamiseks või jalutamiseks peab kellegagi kooskõlastama?
  6. Kas seal jahti tohib pidada?
  7. Kas kaitsealal võib autoga sõita?
  8. Kas looduskaitseala moodustamine tähendab, et kaevandusi sinna ei lubata?
  9. Kuidas on RailBalticuga – kas see sõidab nüüd Nabalast-Tuhalast mööda?
  10. Kuna Tuhala Nõiakaev, mis toob kevaditi kohale palju huvilisi, jääb looduskaitsealasse, siis kuidas on edaspidi seal rahvarohkete sündmuste korraldamisega?
  11. Kuidas maaomanikele seatud looduskaitselisi piiranguid kompenseeritakse?
 

 

 

1) Kas inimesed tohivad viibida looduskaitsealal?
Looduskaitseala loomine ei tähenda, et inimesed ei tohiks seal enam viibida ega tegutseda. Inimestel on lubatud seal viibida, jalutada, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Liikumispiirang on seatud ainult Sõmeru ja Heinasoo sihtkaitsevööndis lindude pesitsemise ajal, mil on oluline neid mitte segada. Sõmeru sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevööndis väljaspool jõge ja jõe kallasrada 15. aprillist kuni 14. juulini.
 
 
2) Kas Nabala-Tuhala looduskaitsealal telkida ja lõket teha võib?
Jah, telkimine on lubatud igal pool, kuna kaitseala puhkeotstarbeline külastuskoormus on väike ning see ei ohusta kaitseväärtusi. Lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Lisaks on piiranguvööndis eramaal lubatud lõket teha maaomaniku loal. Lõket võib teha ka kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, näiteks põllumajandus- ja metsatööde puhul, mida pole vaja eraldi tähistada.
 
 
3) Kas looduskaitsealal viibimiseks, näiteks matkamiseks või jalutamiseks peab kellegagi kooskõlastama?
Külastamisele piiranguid ei ole (välja arvatud kahes sihtkaitsevööndis pesitsevatele lindudele tundlikul ajal), kui tegemist on väikese seltskonnaga.  Kui on tegemist organiseeritud külastamisega, siis tuleb arvestada kehtestatud regulatsioonidega. 
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Kui osalejate arv läheb juba üle 50 ja kui tegemist selleks ettevalmistamata kohaga (st väljaspool matkaradu ja laagriplatse), tuleb külastamine kooskõlastada kaitseala valitsejaga. 
Piiranguvööndis ettevalmistatud kohtades osalejate arvule piiranguid ei ole. Samuti on lubatud rahvaüritused ettevalmistamata kohas 50-le inimesele. Kui osalejate arv läheb üle selle, tuleks samuti see eelnevalt kooskõlastada kaitseala valitsejaga. 
 
 
4) Mida tähendab sihtkaitsevöönd ja milliseid piiranguid see seab?
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks, näiteks soo- ja metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine. 
Nabala-Tuhala looduskaitsealal on kuus sihtkaitsevööndit (Tagadi, Rahaaugu, Sõmeru, Heinasoo, Tammiku ja Pahkla). Keelatud on majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine (välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala tarbeks ning olemasolevate rajatiste hooldustööd). Samuti on seatud liikumispiirang Sõmeru sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevööndis väljaspool jõge ja jõe kallasrada 15. aprillist kuni 14. juulini 
 
 
5) Mida tähendab piiranguvöönd ja milliseid piiranguid see seab?
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: Nabala ja Tuhala. Piiranguvöönd on leebema kaitsekorraga, kui sihtkaitsevöönd. Piiranguvööndis on võimalik majandustegevust jätkata ja metsa mõõdukalt majandada. Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, maavara kaevandamine, uue maaparandussüsteemi rajamine, taimekaitsevahendite ja väetise kasutamine (välja arvatud põllumaal ja õuemaal) ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. 
 
 
6) Kas seal jahti tohib pidada?
Jahipidamine on lubatud. Erandiks on vaid Sõmeru sihtkaitsevöönd teatud ajavahemikul -  15. märtsist kuni 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevöönd 15. aprillist kuni 14. juulini, mis on liikidele tundlik aeg, pesitsusaeg.  Muudes kohtades ajalisi piiranguid pole. 
 
 
7) Kas kaitsealal võib autoga sõita?
Auto või maastikusõidukiga on lubatud sõita selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on sõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja korraldamisega, hooldustöödel jms puhkudel. Piiranguvööndis võib sõidukiga sõita ka maatulundusmaal metsa- või põllumajandustöödel ja õuemaal. 
 
 
8) Kas looduskaitseala moodustamine tähendab, et kaevandusi sinna ei lubata?
Jah, nüüd võib täie kindlusega öelda, et kaevandusi Nabala-Tuhala piirkonda ei tule. 
 
 
9) Kuidas on RailBalticuga – kas see sõidab nüüd Nabalast-Tuhalast mööda?
RailBalticu trassialternatiivid ei läbi Nabala-Tuhala piirkonda. Need mööduvad sellest alast ohustamata sealseid loodusväärtusi. 
 
 
10) Kuna Tuhala Nõiakaev, mis toob kevaditi kohale palju huvilisi, jääb looduskaitsealasse, siis kuidas on edaspidi seal rahvarohkete sündmuste korraldamisega?
Tuhala Nõiakaevu keemine on tõeline vaatepilt, mida sõidavad vaatama väga paljud külastajad. Tuhala Nõiakaev asub piiranguvööndis ning seal on külaliste võõrustamiseks ettevalmistatud ala. Seega ei ole seal vajalik kaitseala valitseja nõusoleku küsimine, sest külastus ei ohusta loodusväärtusi. 
 
 
11) Kuidas maaomanikele seatud looduskaitselisi piiranguid kompenseeritakse?
Ligikaudu 1040 hektarit kuulub juba praegu Natura 2000 võrgustikku, mille seatavaid piiranguid kompenseeritakse Maaelu arengukavast. Natura 2000 raha on lubatud 5 protsendi ulatuses, mis katab täiendava kompensatsioonivajaduse, kasutada ka siseriiklike piirangute kompenseerimiseks. Keskkonnaministeerium ongi teinud Põllumajandusministeeriumile ettepaneku kompenseerida lisanduvad looduskaitselised piirangud samuti Maaelu arengukavast. 
Lisavõimalused seatud piirangute hüvitamiseks:
 
Hüvitamiseks on kaks võimalust: 
  • maa riigile müümise võimalus, kui piirangud kinnisasjal on sedavõrd olulised, et piiravad maa sihtotstarbelist kasutamist;
  • maamaksuvabastus, mis on sihtkaitsevööndite puhul 100% ja piiranguvööndite puhul 50%. 
 
Looduskaitsealuste maade ostmine üldiselt
Looduskaitsealuste maade omandamist reguleerib looduskaitseseaduse §20. Praegusel ajal on maade omandamise regulatsioonid tehtud oluliselt selgemaks võrreldes varasema ajaga. 
 
Lihtsustatult võib ütelda, et riik omandab kinnisasja omanikuga kokkuleppel kinnisasja väärtusele vastava tasu eest,  sellise kinnisasja mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab. Vabariigi Valitsuse määrusega on täiendavalt kehtestatud täpsemad kriteeriumid oluliste piirangute määratlemiseks. Eelkõige saame siin rääkida sihtkaitsevöönditest. 
 
Riigi eesmärk antud küsimuses on olnud, et omandamise skeem oleks võimalikult lihtne, sest looduskaitse eesmärkide elluviimine on oluliselt hõlpsam kui maa kuulub just nimelt riigile. Seetõttu on Keskkonnaministeerium pidanud ka oluliseks praeguste omandamisvõimaluste tugevdamist, mitte taaskord uute loomist. 
 
Kui vaadata viimaste aastate statistikat, siis on keskeltläbi omandatud umbes 700 hektarit looduskaitsealuseid eramaid aastas.        
 
Igal aastal on piirangualuste maade välja ostmiseks plaanitud 5 miljonit eurot. 
 
Viimati uuendatud: 19. november 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.