Kliimamuutused ja prognoosid

Kliimamuutustest rääkides rõhutatakse enamasti atmosfääri keskmise temperatuuri tõusu. Soojenemisega on seotud suur hulk teisi tagajärgi, millest suurem osa on inimesele ja loodusele kahjulikud.

Mõned kõnekamad mõjud Euroopa riikidele on:

Rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk, sest maailmamere tase tõuseb ning torminähtused sagenevad ja tugevnevad Liigid (sh inimene) ja elupaigad liiguvad põhjasuunas, mägedes tõuseb lumepiir kõrgemale
Põuaperioodid ja kuumalained sagenevad ning pikenevad, kõrbed levivad ka Lõuna-Euroopasse Mõju põllumajandusele on põhjapoolses piirkonnas positiivne, lõuna pool negatiivne. Kaasneb toidunappus ja toiduhindade tõus
Äärmuslikud temperatuurid muutuvad kõrgemaks ja temperatuuri kõikumine päeva jooksul väheneb Kalanduse potentsiaal väheneb
Metsa kasvutempo kiireneb põhjapoolses piirkonnas ning aeglustub lõunas, metsatulekahjude oht suureneb Kinnisvarakahjustused suurenevad ekstreemsete ilmaolude tõttu
Mageveevarude probleemid Lõuna-Euroopas üha süvenevad Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike, osaliselt võib mõju olla ka positiivne
Mulla kvaliteet halveneb (eriti erosiooni tagajärjel) Muutub eri piirkondade turismipotentsiaal, senised päikesereiside sihtkohad võivad liigse kuumuse tõttu asenduda uute sihtkohtadega
Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib Inimtervist ohustavad mitmed tegurid, näiteks suurem kuumarabanduse oht

 

Mõjud Eesti kliimale

Kliimamuutuste prognoosimiseks on koostatud mitmeid mudeleid ja stsenaariumeid. Keskkonnaagentuur on koostanud ülevaatliku dokumendi "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100". Eestile pakutakse välja kaks võimalikku RCP stsenaariumi.

Mis on RCP?

  • RCP4.5 – soovitatav põhistsenaarium; mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium
  • RCP8.5 – soovitatav lisastsenaarium; pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus

RCP – Representative Concentration Pathway, IPCC AR5-s välja toodud stsenaarium, mis on koostatud olemasoleva teaduskirjanduse ja metoodikate põhjal sõltumatute uurimiskeskuste poolt sõltumatute meetoditega. Erinevalt varasematest stsenaariumitest püüavad arvesse võtta ka kliimamuutuste tagasisidet ühiskonna arengule (sh, aga mitte ainult, leevendavate meetmete kasutuselevõttu, tehnoloogiate arengut, maakasutust jne)

 

Temperatuuri muutuseks Eesti aladel prognoositakse:

Periood

2041–2070

2071–2100

Stsenaarium

RCP4.5

RCP8.5

RCP4.5

RCP8.5

Talv

2,3 C

2,9 C

3,1 C

4,9 C

Kevad

2,4 C

3,1 C

3,4 C

4,9 C

Suvi

1,6 C

2,2 C

2,2 C

3,8 C

Sügis

1,7 C

2,2 C

2,2 C

3,6 C

Aasta keskmine

2,0 C

2,6 C

2,7 C

4,3 C

Prognoositud on ka sademete hulga suurenemist vastavalt 10 protsenti või 14 protsenti aastatel 2041–2070 ning 16 protsenti või 19 protsenti aastatel 2071–2100.

24–65 protsenti suureneb tõenäosus, et suvekuudel sajab ühes ööpäevas suur hulk sademeid (>30 mm).

Oluliselt väheneb lumikattega päevade prognoos. Aprillis lumikatte esinemine on väga ebatõenäoline, märtsis jääks see reeglina alla viie päeva. Jaanuari-veebruari lumikate jääks tavaliselt alla 15 päeva ning üle poole talvest püsiva lumikattega oleks vaid üksikud piirkonnad Kirde-Eestis. Sisuliselt tähendab see, et püsivat lumikatet Eestis enam peaaegu ei esineks.

Merejää ulatus ja paksus kahaneks oluliselt, 2080ndate tüüpilisel talvel oleks enamus Läänemerest jäävaba. Jääd oleks vaid Botnia lahel ning Soome lahe kirdeosas.

Merevee temperatuur kerkib 2090ndateks talvel ja kevadel 2,1–2,8 °C, suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C. Järvede temperatuur kasvab aastaks 2100 2–7 °C võrra.

Keskmiseks maailmamere taseme tõusuks aastateks 2081–2100 prognoositakse stsenaariumi RCP4.5 korral 32–63 cm ja RCP8.5 korral 45–82 cm. Kohalik suhteline muutus ja maapinna taseme tõus on Eesti läänerannikul teineteist tasakaalustava mõjuga ning arvestada tuleb peamiselt globaalse keskmise tõusuga.

Tuule kiirus tõenäoliselt kasvab talvel ja kevadel, prognooside vahemik on 3–18 protsenti. See on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga.

Loe täpsemalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri kohta ning kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikate, meetmete ja prognooside kohta.

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.