Kliimamuutused ja nende põhjused

Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui inimtekkelised. Muutuvas kliimas toime tulemiseks tuleb kõigepealt muutused ja nende põhjused välja selgitada. Kliima muutumist tuhandete ja miljonite aastate jooksul saab hinnata näiteks liustikujääd, taimede ja loomade fossiile, kunagist meretaset, laamtektoonikat, puude aastarõngaid, õietolmu levikut, vanu kunsti- ja kirjandusteoseid ning erinevaid setteid uurides. Lisaks kaudsetele kliimamuutuste jälgimise meetoditele on alates 19. sajandi keskpaigast olemas ka täpsed ilmastikuandmed, mille abil kliimat ja selle muutumist hinnata.

Looduslikud kliimamuutused

Looduslikud kliimamuutused võivad kesta lühikestest, paariaastastest perioodidest kuni saja tuhande aastaste tsükliteni – tuntuimad näited on 2-7 aastane El Niño tsükkel ja 100 000 aastase kestvusega kvaternaarse jääaja tsüklid. Kliima muutumist põhjustavad paljud erinevad tegurid: maailmamere ja atmosfääriringluse koosmõju, elusorganismide mõju atmosfäärile, Maa orbiidi tsüklilised muutused ajas, päikese aktiivsuse muutlikkus, vulkaanide tegevus ja laamtektoonika. Iga tegur mõjutab kliimat erinevalt ning Maa ajaloos on olnud tänasest oluliselt külmemaid ja soojemaid perioode.

Keskmise temperatuuri muutus aastatel 1850-2010.

Inimtekkelised kliimamuutused

Tööstusrevolutsiooni alus oli fossiilsete kütuste kasutusele võtmine. Kivisüsi, nafta, maagaas ning teised süsinikupõhised kütused annavad majanduse arengule tugeva tõuke, kuid nende põletamisel eraldub olulisel määral heitgaase. Kliimamuutuste kontekstis on kõige enam räägitud   süsihappegaasist ehk CO2, süsinikdioksiidist, kuna see on Maa atmosfääris veeauru järel kõige enam levinud kasvuhoonegaas (KHG). Süsihappegaas on ka kõige olulisem inimtegevuse tagajärjel tekkinud KHG.

19. sajandi teises pooles lõppes peaaegu 600 aastat kestnud jahedama kliimaga periood ning atmosfääri keskmine temperatuur hakkas aeglaselt kasvama. 20. sajandi keskel soojenemise tempo kasvas järsult. 1950-ndatest tõusis hüppeliselt ka inimtekkelise CO2 atmosfääri paiskamine, temperatuuri tõus ongi reaktsioon suurenenud süsinikuheitele. Süsihappegaasi kontsentratsioon on küll tõusnud ja langenud juba miljoneid aastaid, kuid Maa ajaloos ei ole teada ühtegi teist nii äkilise soojenemise perioodi.

Kõigi varasemate kliimamuutuste uurimisel on selgelt näha, et CO2 kontsentratsiooni ja temperatuuri muutused on omavahel seotud. Enamik teadlasi on ka seisukohal, et tänaste enneolematult kiiretes kliimamuutustes on inimesel oluliselt suurem roll kui mistahes looduslikel põhjustel. Muutuste peamine ajend ongi heitgaaside paiskamine atmosfääri – lisaks CO2-le on märkimisväärse mõjuga ka metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ning fluoreeritud gaasid (F-gaasid). Kõiki kliimamuutuseid tekitavaid gaase kokku nimetatakse kasvuhoone-gaasideks. Kasvuhoonegaaside mõju atmosfäärile nimetatakse omakorda kasvuhooneefektiks.

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.