Metsastatistika

Riikliku metsainventeerimist ehk statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv Keskkonnaagentuur. Tegemist on valikuuringuga, millega saab teavet Eesti metsavarude olemi ja muutuste ning muude metsadega seotud näitajate kohta. Süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud väikese pindalaga proovitükkidel mõõdetakse ja hinnatakse metsmaa ning sellel kasvavate puude tunnuseid.

SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast. Hindamismetoodikat täiendati 2015. aastal ning täpsustatud metoodikat ja selle alusel saadud tulemusi tutvustati avalikkusele 20. detsembril 2016. aastal. Kui varasemalt kasutati juurdekasvu arvutamisel kasvukäigutabeleid, mille koostamise algandmed ei olnud kõik Eestist pärit, siis 2015. aasta juurdekasvud on arvutatud SMI proovitükkidel kordusmõõdetud ca 140 000 puu reaalsete juurdekasvude alusel. Uue metoodika kohased juurdekasvu numbrid on võrreldavad ka naaberriikide Läti, Leedu ja Lõuna-Soome näitajatega, Eesti varasemad numbrid jäid neile oluliselt alla. Uue metoodika alusel on ümberarvutatud ka eelmiste aastate juurdekasvu ja raiemahu numbrid. 2016. aasta statistilise metsainventeerimise valikuuringu andmeid tutvustati 21. aprillil 2017 Tartus peetud metsanduse visioonikonverentsil.

 

Metsamaa

Metsaseaduse kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Seadus ei määratle taimestiku vanust, mets on metsamaa nii seal kasvava saja aastase puistuga kui ka just seemnest võrsunud puutaimedega. Eri vanuses metsade väärtused on erinevad ja väärtused on pidevas muutumises. Metsamaa puhul on oluline see, et sinna kasvab alati uus mets, metsa uuendamise kohustus tuleneb metsaseadusest.

2016. aastal oli Eestis metsamaad 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 53,09% maismaa kogupindalast. Riigimetsa Majandamise Keskuse hallata oli 1,055 miljonit hektarit (45,7% metsmaa kogupindalast), ülejäänud metsamaa kuulus teistele omanikele. Metsamaast 2,14 miljonit hektarit oli kaetud puistutega (nn metsaga metsamaa) ning 0,17 miljonit hektarit olid lagedad ja selguseta alad. Majandatavat metsamaad, kus metsamajandustegevused on lubatud, oli kokku 2,034 miljonit hektarit.

 

Metsamaal leidus enam männikuid (31,8%), kaasikuid (29,5%) ja kuusikuid (18,5%).

 

Kaitstavad metsad

SMI alusel on 2016. aastal veerand Eesti metsadest erinevate kaitserežiimidega metsad. 12 protsenti Eesti metsadest on rangelt kaitstavad esinduslikud metsaalad, mis teadlaste hinnangul tagavad koos leebema kaitserežiimiga (12,6 protsenti) metsade ja majandatavate metsade majandamisele seatud tingimustega Eestile omaste metsaliikide säilimise.

 

Tagavara

Metsamajanduse jätkusuutlikkuse hindamisel peetakse üheks tähtsaks näitajaks raiemahu osakaalu tüvepuidu aastasest juurdekasvust, mis lähtub loogikast, et kui metsast tuua välja vähem puitu, kui sinna juurde kasvab, siis peaks puitu jaguma ka edaspidi. Samas ei lähtu selline põhimõte vajaduspõhisusest, kus näiteks keskealises tihedas puistus ongi vaja hooldusraiet teha selleks, et vähendada puude suremist ning teha puudele kasvuruumi juurdekasvu suurendamiseks. Sellise vajaduspõhise tegutsemise tulemusena on tulevastel põlvedel rohkem tervet metsa, mida majandada.

Kasvava metsa tagavara ehk elusate puude tüvemaht oli 2016. aastal 476 miljonit tihu- ehk kuupmeetrit. Puuliikidest oli suurim maht männil (140,1 miljonit m3), kuusel (120 miljonit m3) ja kasel (105,5 miljonit m3). Keskmine hektaritagavara ehk ühel hektaril kasvavate puude tüvemaht oli 206 m3 . Surnud puude tüvemaht oli kokku 38,7 miljonit m3 (16,7 m3 hektari kohta).

 

Juurdekasv

Keskkonnaagentuur arvutab nii kõigi Eesti metsade kui ka ainult majandatava metsa aastase juurdekasvu.
Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Juurdekasv ei saa olla siiski ainus kriteerium raiemahtude kavandamiseks. Kui Eestis oleks ainult vana mets, siis juurdekasvu praktiliselt poleks ning juurdekasvust lähtudes raiuda ei saaks, samas kui meil oleks ainult noor mets, millel on väga hea juurdekasv, siis saaks raiuda väga palju. Kuna noort metsa ei raiuta, siis on loogiline arvestada raiete planeerimisel eelkõige metsade vanuselise struktuuriga, tagades samas, et pikas ajaskaalas raiemahud juurdekasvu ei ületa.

Metsamaa tagavara kogujuurdekasv oli 15,9 miljonit m3 ehk keskmiselt kasvas hektari kohta juurde 6,9 m3 tüvepuitu. Majandatava metsa kogujuurdekasv oli 14,1 miljonit m3.

 

Raiemaht

Eesti metsade raiet iseloomustab pigem kõikuv trend, kus ühel perioodil kasutame oluliselt vähem puitu, kui seda aastas juurde kasvab ning üksikutel aastatel oleme jõudnud peaaegu aastase juurdekasvu piirile. Metsanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ei tohiks metsaraie pikas perspektiivis ületada juurdekasvu, samas lühiajaliselt on see siiski lubatav.

Pidevalt on täiendanud ka raiete statistika metoodikat. SMI algusaegadel anti raiete statistikat välja ainult SMI välitööde põhjal. Juba mitu aastat on täiendavalt antud välja ka raiemahtude eksperthinnangut, kus on kombineeritud mitmest andmeallikast pärinevad andmed: SMI, metsateatised ja kaugseire andmed. SMI raiemahu hinnang antakse varasema aasta kohta, kuna välitöödel hinnatakse eelmise mõõtmisperioodi raiete teostamist ja mahtusid. Sama aasta raiemahtu ei ole võimalik hinnata, kuna raie võidakse proovitükil teostada ka pärast välitöid. Eksperthinnangu ja SMI raietulemuste võrdlus on näidanud, et statistiliselt ei erine need üksteisest ning kuna erinevate meetoditega saadud tulemused on väga sarnased, siis võib mõlema tulemusi pidada usaldusväärseks. Kuna SMI mõõtmiste aegrida on pikem, siis aastate omavahelise võrreldavuse tõttu kasutatakse ametlikult SMI tulemusi.

Eesti metsade raiemaht oli metsainventeerimise andmetel 2015. aastal 10,1 miljonit tihumeetrit. Raiemahu eksperthinnang 2016. aasta kohta on 11,3 miljonit tihumeetrit. 

 

Majandatavate metsade raiemahu ja aastase juurdekasvu suhe

SMI toob välja ka majandusmetsade netojuurdekasvu (tagavara muut), mis 2015. aastal oli 11,8 miljonit tihumeetrit, kuid seda pole korrektne otse raiemahuga võrrelda. Netojuurdekasvu leidmiseks on majandusmetsade juurdekasvust lahutatud aasta jooksul surnud puude maht, kuid raiemahu hulgas on ka raiutud surnud puude maht. Võrdlus ei ole korrektne ka seetõttu, et osa raiemahust tuleb hooldusraietest, millest peamine on harvendusraie. Harvendusraiet tehakse peamiselt keskealistes puistutes, kus kasvuruumi vähesuse tõttu väheneb aastane juurdekasv ning suureneb aastane puude suremus. Viimase 15 aasta jooksul on uuendusraiete osakaal mahuliselt kogu raiemahust varieerunud ning moodustanud sellest 60-80 protsenti. Seega iga raiutud tihumeeter ei tähenda veel lagedaks raiutud ala.

2016. aastal oli majandatavate metsade juurdekasv 14,1 miljonit tihumeetrit ning hinnanguline raiemaht 11,3 miljonit tihumeetrit.

 

Viimati uuendatud: 31. juuli 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.