Maapõu

Eesti on maavarade rikkuse poolest maailmas suhteliselt keskmisel tasemel, ent on vähe selliseid riike, kus maapõu oleks nii hästi uuritud kui meil.

Maavaradel on inimeste elus pea sama tähtis koht kui toidul, veel ja õhul. Maapõue rikkuste kasutamine annab tööd ja leiba kümnetele tuhandetele Eesti elanikele. Me kõigi igapäevaelu sõltub meie maavaradest: elektri- ja soojusenergia, ehitusmaterjalide tootmine, tee-ehitus, aiandus jne. 

Kõiki Eestis leiduvaid maavarasid praegu ei kaevandata, nt fosforiiti, graniiti ega mõningase uraanisisalduse poolest tuntud diktüoneemaargilliiti nende vähese kasuteguri tõttu. Intensiivselt kasutatakse põlevkivi (kukersiit) ja turvast, iga aastaga on kasvanud nõudlus looduslike ehitusmaterjalide järele (liiv, kruus, pae- ehk lubjakivi, savi jt).

Peamised maavarad

Eesti kõige tähtsam energeetiline maavara on põlevkivi. Üle 80% kaevandatud põlevkivist kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Kaevandamine toimub Kirde-Eestis, peamiselt Ida-Virumaal ning viimastel aastatel ka Lääne-Virumaal.

Teine Eestis kaevandatav maavara, millel on energeetiline väärtus, on turvas. Küttena kasutatakse peamiselt hästilagunenud turvast. Turvas leiab sõltuvalt lagunemisastmest kasutust ka aianduses ja põllumajanduses. Turba kaevandamine on olnud aastati üsna kõikuv, sõltudes sademete hulgast. Kõige rohkem kaevandatakse turvast Pärnu maakonnas (33%), järgnevad Tartu (17%), Ida-Viru (15%) ja Harjumaa (8%). Teiste maakondade osakaal jääb viie või vähema protsendi piirimaile.

Kõige mitmekesisem maavarade klass on looduslikud ehitusmaterjalid (ehitusmaavarad). Teede-ehitusest ja ehitusbuumist tingituna on ehitusmaavarade kaevandamine alates 2002. aastast märkimisväärselt kasvanud. Ehitusmaavarasid kaevandatakse ülekaalukalt kõige rohkem Harjumaal (50%), järgnevad Jõgeva- (10%) ja Lääne-Virumaa (9%). Teiste maakondade osakaal on viis või vähem protsenti.

 

  • Mis on maapõu?

    Maapõu on pealispinna-alune maakoore osa, mida inimene kasutab seal asuvate maavarade ammutamiseks, allmaaehitiste rajamiseks ja uurimistööks.

  • Mida uuritakse?

    Maapõuega seotud uurimistöö objektiks on muld ja maavarad, nende kasutamine ning kaitse.

  • Millised on peamised õigusaktid?

    Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel.


Maavara kaevandamise load

Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa Keskkonnaamet.

Maavara kaevandamise load, samuti üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu load on ka elektrooniliselt kättesaadavad keskkonnalubade infosüsteemis.

 

 

 


 

Viimati uuendatud: 6. mai 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.