Looduskaitse

Siin, nelja aastaajaga maal, pakub loodus alati midagi uut ja huvitavat. Selleks, et Eestimaal oleks veel kaua võimalik meie mitmekülgset ja põhjamaist looduskeskkonda nautida, tuleb õrna kooslust kaitsta. Looduse kaitsmisel võib oma panuse anda iga inimene. Selleks, et oma ümbrusega/keskkonnaga mõistlikult käituda, tuleks igapäeva rutus ja toimetamistes jälgida alati ka meie väärtuslikku looduskeskkonda, et me sellest lihtsalt üle ei sõidaks.

 

Eesti looduskaitse ajalugu on rohkem kui 100 aastat vana, selle alguseks loetakse 1910. aastal lindude kaitseks moodustatud Vaika saarte kaitseala moodustamist. Tänapäevane looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele eelkõige elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega.

Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on võetud kaitse alla 18 protsenti Eesti maismaast ja 31 protsenti veealast. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid.

2015. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti kokku 3894 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

  • rahvusparke 5;
  • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 20;
  • vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 89;
  • looduskaitsealasid 152;
  • maastikukaitsealasid 153;
  • hoiualasid 343;
  • parke ja puistuid 532;
  • kaitstavaid looduse üksikobjekte 1214;
  • püsielupaiku 1386.
 

Rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud

Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud:

  • Bonni konventsioon ja sellega seotud lepped – oleme hetkel liitunud EUROBATS leppega ehk nahkhiirte kaitse leppega ja AEWA leppega (Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe), ettevalmistamisel on liitumine ASCOBANS leppega (Põhjamere ja Läänemere väikevaalaliste kaitse kokkulepe);
  • HELCOM – Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa;
  • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit;
  • IWC – Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon.

 

 

Looduskaitse järelevalve

Looduskaitses, nii nagu muudeski valdkondades, on aegade jooksul olnud erinevaid tõekspidamisi ja seisukohti, kuid tänu looduskaitse korralduse järjepidevusele on meie loodus küllalt hästi säilinud − meil on liigirikas taimestik ja loomastik, leidub ka puutumata loodust ja haruldaste liikide elupaiku.

Looduskaitse hõlmab kahte omavahel seotud poolt:

  1. kaitse korraldust, millega tegelevad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ning;
  2. järelevalvet, mida teeb Keskkonnainspektsioon.

Keskkonnainspektsioon kontrollib looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuete täitmist, et tagada meie loodusvarade seaduspärane ja säästlik kasutamine.

Järelevalve looduskaitses jaguneb mitmeks valdkonnaks:

  • metsakaitse;
  • kaitstavate loodusobjektide kaitse;
  • liigikaitse;
  • ranna- ja kaldakaitse;
  • jahijärelevalve;
  • loomastiku- ja loomakaitse
Täpsemat informatsiooni järelevalve kohta leiab Keskkonnainspektsiooni kodulehelt.

Looduskaitse arengukava

26. juuli 2012. aasta korraldusega nr 332 kiitis Vabariigi Valitsus heaks looduskaitse arengukava aastani 2020, mis paneb paika loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad.

Järgmistel aastatel peab riik keskkonna valdkonnas kõige olulisemaks loodusharidust, looduse mitmekesisuse hoidmist ja loodusvarade kokkuhoidlikumat kulutamist.

Looduskaitse arengukava aastani 2020
Looduskaitse arengukava rakendusplaan

Rand-seahernes, autor: Merike Linnamägi


 

Viimati uuendatud: 2. september 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.