Looduskaitse

Siin, nelja aastaajaga maal, pakub loodus alati midagi uut ja huvitavat. Selleks, et Eestimaal oleks veel kaua võimalik meie mitmekülgset ja põhjamaist looduskeskkonda nautida, tuleb õrna kooslust kaitsta.

Looduse kaitsmisel võib oma panuse anda iga inimene. Selleks, et oma ümbrusega/keskkonnaga mõistlikult käituda, tuleks igapäeva rutus ja toimetamistes jälgida alati ka meie väärtuslikku looduskeskkonda, et me sellest lihtsalt üle ei sõidaks.

1994. aastal ratifitseeris Eesti bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega, alates geenide kaitsest ja lõpetades ökosüsteemide kaitsega. Selle konventsiooni täitmine on sisuliselt kogu riigi töö elu ja elamisväärse keskonna alalhoidmiseks. See direktiiv on Eesti looduskaitseseaduse aluseks.

2014. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis kokku 3895 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

  • looduskaitsealasid 148;
  • maastikukaitsealasid 152;
  • rahvusparke 5;
  • vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 96;
  • parke ja puistuid 538;
  • hoiualasid 343;
  • püsielupaiku 1357;
  • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 20;
  • kaitstavaid looduse üksikobjekte 1228.

Lepatriinu

Eestis on kaitsealust pinda kokku 1 548 124 hektarit, mis on 22% Eesti pindalast (koos territoriaalmerega). Maismaast on 18% kaitse all. Maakonniti on kõige rohkem kaitsealust pinda Hiiumaal ja Pärnumaal (24%) ning kõige vähem Põlvamaal (9%).

Loe lisaks:

Eesti loodus - Euroopa viie rikkaima seas!
Hanno Zingel: Eesti loodus on erakordne ja meile kõigile käeulatuses

 

Lepped ja konventsioonid

Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on mitmed rahvusvahelised konventsioonid ja lepped.

  • Ramsari (1971) konventsioon – rahvusvaheline märgalade kaitse, eriti veelindude elupaikade kaitse.
  • Berni (1979) konventsioon – Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse.
  • CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon – loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon.
  • Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK).
  • Bonni konventsiooniga seotud lepped – oleme hetkel liitunud EUROBATS leppega ehk nahkhiirte kaitse leppega ja AEWA leppega (Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe), ettevalmistamisel on liitumine ASCOBANS leppega (Põhjamere ja Läänemere väikevaalaliste kaitse kokkulepe);
  • Helcom – Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa.


 

 

 

 

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.