Siin, nelja aastaajaga maal, pakub loodus alati midagi uut ja huvitavat. Selleks, et Eestimaal oleks veel kaua võimalik meie mitmekülgset ja põhjamaist looduskeskkonda nautida, tuleb õrna kooslust kaitsta. Looduse kaitsmisel võib oma panuse anda iga inimene. Selleks, et oma ümbrusega/keskkonnaga mõistlikult käituda, tuleks igapäeva rutus ja toimetamistes jälgida alati ka meie väärtuslikku looduskeskkonda, et me sellest lihtsalt üle ei sõidaks.
Eesti looduskaitse ajalugu on rohkem kui 100 aastat vana, selle alguseks loetakse 1910. aastal lindude kaitseks moodustatud Vaika saarte kaitseala moodustamist. Tänapäevane looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele eelkõige elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega.
Looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks on võetud kaitse alla 18 protsenti Eesti maismaast ja 31 protsenti veealast. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid.
2016. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti kokku 3864 kaitstavat loodusobjekti, nendest:
- rahvusparke 5;
- kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 20;
- vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 80;
- looduskaitsealasid 159;
- maastikukaitsealasid 152;
- hoiualasid 335;
- parke ja puistuid 534;
- kaitstavaid looduse üksikobjekte 1153;
- püsielupaiku 1426.
Rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud
Looduskaitse osakonna vastutada ja koordineerida on järgmised rahvusvahelised konventsioonid, lepped ja ühingud:
- CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon – loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon;
- Ramsari (1971) konventsioon – Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon;
- Berni (1979) konventsioon – Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse;
- Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMK);
- Bonni konventsioon ja sellega seotud lepped – oleme hetkel liitunud EUROBATS leppega ehk nahkhiirte kaitse leppega ja AEWA leppega (Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe), ettevalmistamisel on liitumine ASCOBANS leppega (Põhjamere ja Läänemere väikevaalaliste kaitse kokkulepe);
- HELCOM – Läänemere kaitse konventsiooni mereelupaikade ja elustiku kaitse osa;
- IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitseliit;
- IWC – Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon.
Looduskaitse järelevalve
Looduskaitses, nii nagu muudeski valdkondades, on aegade jooksul olnud erinevaid tõekspidamisi ja seisukohti, kuid tänu looduskaitse korralduse järjepidevusele on meie loodus küllalt hästi säilinud − meil on liigirikas taimestik ja loomastik, leidub ka puutumata loodust ja haruldaste liikide elupaiku.
Looduskaitse hõlmab kahte omavahel seotud poolt:
- kaitse korraldust, millega tegelevad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet ning;
- järelevalvet, mida teeb Keskkonnainspektsioon.
Keskkonnainspektsioon kontrollib looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuete täitmist, et tagada meie loodusvarade seaduspärane ja säästlik kasutamine.
Järelevalve looduskaitses jaguneb mitmeks valdkonnaks:
- metsakaitse;
- kaitstavate loodusobjektide kaitse;
- liigikaitse;
- ranna- ja kaldakaitse;
- jahijärelevalve;
- loomastiku- ja loomakaitse
Looduskaitse arengukava
26. juuli 2012. aasta korraldusega nr 332 kiitis Vabariigi Valitsus heaks looduskaitse arengukava aastani 2020, mis paneb paika loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad.
Järgmistel aastatel peab riik keskkonna valdkonnas kõige olulisemaks loodusharidust, looduse mitmekesisuse hoidmist ja loodusvarade kokkuhoidlikumat kulutamist.
Looduskaitse arengukava aastani 2020
Looduskaitse arengukava rakendusplaan
Looduskaitse arengukava aruanne
