Looduses liikumine

Lähme loodusesse!

Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui ka maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele.

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad nii tavadele kui seadustele.

 

Kuidas looduses liikuda?

 

1. augustist 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus. Igaüheõiguseks nimetatakse kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega. Uus seadus ei too suuri põhimõttelisi muutusi. Mõned muutused siiski on ning selguse huvides kirjutame need reeglid lahti.

 

Eramaa piiramine ja tähistamine. Mõistliku nähtava vahemaa tagant paigaldatud sildid „Eramaa“ või „Eravaldus on piisav tähistus, mis eeldab maaomanikult loa küsimist. Sellistest siltidest ilmneb omaniku tahe piirata võõraste viibimist oma maal, seal hulgas telkimist.  Sama kehtib ka korraliku tara või aia kohta.


Reeglina paneb maaomanik sildi "Eramaa" üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Igal juhul tuleb eramaa silti nähes kas valida teine teekond või siis maaomanikult luba küsida. Seega ei pea inimesed hakkama oma silte "Eramaa" täiustama.

Tuleb ka arvestada, et lisaks seadusele reguleerib igaüheõigusi ka kohalik tava. Mõnedes riikides, sh näiteks Rootsis, kust igaüheõigused pärinevad, on eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimine reguleeritud eelkõige tava alusel.

Riik või kohalik omavalitsus võib piirata enda maatükil viibimist vaid siis, kui see on vajalik avalikes huvides (näiteks militaarobjekt) või maakasutajate huvide kaitseks. Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse maal liikumine ja viibimine oluliselt vabam, kui eramaal ning piirangud tulenevad eelkõige looduskaitsest ja riigikaitsest või kui keegi riigi või kohaliku omavalitsuse maad kasutab.

Riigimaad tähistav silt (nt "Riigimets") on informatiivne ja kui riik soovib liikumist piirata, siis peab olema konkreetne keelusilt väljas. Selline on siiani olnud ka tava, mis samuti suures osas igaüheõigusi reguleerib. Samas kehtivad ka riigimaal samad loodussaaduste, telkimise ja lõkketegemise reeglid, mis eramaalgi. Looduskaitsealal kehtivad muidugi alati erireeglid.

Telkimine. Kuni 24 tunniks võib telkida vaid siis, kui  on tegemist piiramata või tähistamata kinnisasjaga. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Tähistamata maal peab looduses viibija kindlasti silmas pidama seda, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Samas võib omanik lubada oma maalt läbi liikumist, aga näiteks ei luba seal telkida. See peaks kindlasti olema selgelt sildiga määratud.

Mis puudutab ööseks jäämist, siis tõsi, regulatsioon ei erista enam päeval ja öösel eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimist, vaid kaalukeeleks on tähistamine. Uue regulatisooniga on välistatud olukord, et isik pärast päikeseloojangut liikudes osutuks tahtmatult õigusrikkujaks ainuüksi seetõttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud eramaale.

 

Siiani asjaõigusseaduses kehtinud keeld viibida piiramata ja tähistamata eramaal päikeseloojangust päikesetõusini oli arhailine ja paljuski vaieldav, kuna ka päikesetõus ja loojang on väga erinevatel aegadel ja suvel loojub päike vaid mõneks tunniks. Palju selgem on lahendada küsimust tähistuse kaudu ehk kui pimedal ajal jõutakse sildini "Eramaa" või konkreetse tarani, siis sellel maatükil omaniku loata viibida ei või.

Lõkke tegemine on lubatud ainult maaomaniku loal. Kui on olemas selleks ettevalmistatud ja tähistatud koht, siis võib eeldada, et maaomanik lubab lõket teha.

Loodussaaduste korjamine on piiramata-tähistamata eramaal lubatud, nagu see ka siiani lubatud oli. Sarnaselt telkimise keelamisele võib omanik piirata ka loodussaaduste korjamist, ka selleks on vaja selgelt sõnastatud silti.

Kui aga viibitakse looduskaitsealal, tuleb arvestada sellega, et seal kehtib vastava ala kaitse-eeskiri, mis määrab ära kas üldse ja kus tohib telkida või lõket teha. Kui looduskaitseala asub eramaal, siis ei või maaomanik sellel liikumist piirata kui kaitse-eeskiri seda lubab.

Kuidas saab maaomanik ennast siis kaitsta, kui tema maale tuleb kamp telkijaid öisel ajal, kes käratsevad ja segavad? Omanikul on alati õigus ka piiramata ja tähistamata maal anda suulisi korraldusi oma kinnistult lahkuda või kodurahu häirimine lõpetada. Omaniku korraldus on seadusest üle ehk kui keegi viibib, telgib või korjab loodussaadusi piiramata ja tähistamata eramaal ja omanik tuleb ütlema, et ta ei soovi, et tema maal viibitakse, siis tuleb sealt lahkuda. Seadus ütleb sõnaselgelt, et eraomandis oleval maatükil viibmisel tuleb järgida ka maaomaniku suulisi korraldusi. Samuti ütleb seadus, et ei tohi häirida omaniku kodurahu ja tuleb silmas pidada tema huve. Seega peavad telkijad vältima omaniku kodurahu häirimist. Kui eraomandisse kuuluval maatükil viibijad ei kuula maaomaniku korraldusi, siis saab maaomanik pöörduda politsei poole.

Lisaks kordame üle, et endiselt ei tohi jahiseaduse kohaselt öises metsas ilma maaomaniku loata jahti pidada. Samuti peavad jahimehed arvestama sellega, et tähistatud erametsas viibimiseks on neil tarvis maaomaniku luba.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida selgemalt maaomanik oma soove väljendab, seda vähem võib tekkida arusaamatusi ja konflikte.

Seadust saab lugeda Riigi Teatajast.

NB!

NB! Sama juhendi vene keeles leiab siit!

 

Looduses võib

  • Liikuda jalgsi, jalgrattaga, suuskade, paadiga ja ratsa kõikjal, kus see ei ole seadusega või seaduse alusel keelatud.
  • Viibida kõikjal, kus on lubatud liikuminegi, sh telkida ühe ööpäeva, kui maaomanik ei keela.
  • Korjata metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all. Eramaal võib omanik loodussaaduste korjamist keelata.
  • Kalastada ühe lihtkäsiõngega avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel.

Looduses ei või

  • Liikuda kohalike elanike koduõuel, istandikes, mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju.
  • Süüdata lõket või telkida maaomaniku või maavaldaja loata.
  • Pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega.
  • Vigastada puid ja põõsaid.
  • Häirida kohalike elanike kodurahu.
  • Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju.
  • Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike.
  • Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud.
  • Saastada loodust.
     

 

 

Viimati uuendatud: 5. juuni 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.