Lennundus

Alates 2012. aastast kuulub lennundus direktiiviga 2008/101/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ELi HKS). Direktiivist tulenevalt kuuluvad alates 1. jaanuarist 2012 ELi HKSi kõik Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lennujaamadesse saabuvad ja väljuvad lennud, välja arvatud direktiivi 2008/101/EÜ lisas I toodud eranditele vastavad lennud.

Põhiliste eranditena ei kuulu ELi HKSi:

  1. ärilise lennutranspordi teostaja lennud, kes sooritab kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil vähem kui 243 lendu perioodi kohta või kelle iga-aastane heitkogus kokku on alla 10 000 tonni;
  2. sõjaväe lennud, mida sooritatakse sõjalennukiga;
  3. politsei ja tolli tegevusega seotud lennud;
  4. lennud, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne stardimass on alla 5700 kg.

Euroopa Komisjoni määruse 294/2017/EL järgi on Eesti Vabariigi administreerida 10  õhusõidukikäitajat. Direktiivi 2008/101/EÜ artiklile 3e põhinedes said õhusõiduki käitajad esitada taotluse lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ) tasuta eraldamiseks. Taotlus tuli esitada Keskkonnaministeeriumile 31. märtsiks 2011. aastal koos tõendatud tonnkilomeetrite ja heitkoguse aruannetega. Tasuta LHÜde taotlemine põhines õhusõiduki käitaja 2010. aasta tonnkilomeetritel.

Keskkonnaministeeriumile esitatud taotlused edastati 30. juuniks 2011 Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjoni otsuse 2011/389/EÜ järgi määratleti, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõikes 1 osutatud Euroopa Liidu lennunduse LHÜde üldkogus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 on 212 892 053 ja direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõikes 2 osutatud Euroopa Liidu lennunduse LHÜde iga-aastane üldkogus alates 1. jaanuarist 2013 on 208 502 526. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3f lõikes 1 osutatud õhusõiduki käitajate erireservi kantav osutatud Euroopa Liidu lennunduse LHÜde üldkogus on 50 040 608.

Euroopa Komisjoni otsuse 2011/638/EÜ järgi kasutati kauplemisperioodil 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2012 direktiivi artikli 3e lõike 1 kohaseks LHÜde tasuta eraldamiseks õhusõiduki käitajatele võrdlusalust, mille suurus oli 0,000679695907431681 LHÜd tonnkilomeetri kohta. Kauplemisperioodil 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020 kasutatakse direktiivi artikli 3e lõike 1 kohaseks LHÜde tasuta eraldamiseks õhusõiduki käitajatele võrdlusalust, mille suurus on 0,000642186914222035 LHÜd tonnkilomeetri kohta.

 

Stop the Clock

Lennunduse heitkoguste piiramiseks on vajalik tegutseda globaalselt ning seda tuleks reguleerida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) tasandil, kuid kuna protsess ei edenenud seal piisavalt kiiresti, siis võttis EL kasutusele oma süsteemi, et saavutada läbimurret rahvusvahelisel tasandil. Paljude suurriikide (nt Hiina, India, USA, Venemaa) lennukompaniid avaldasid vastumeelsust ELi meetmele, kuna ka kolmandate riikide lennud on ELi direktiiviga kaetud.

2013. aasta aprillis kiideti heaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestati ajutine erand direktiivi 2003/87/EÜ toimimisse, eesmärgiga saavutada rahvusvaheline kokkulepe lennunduse heitkoguste piiramiseks ICAOs. Otsusega arvati ELi HKSist välja kõik 2012. aastal teostatud Euroopa Liitu ja EMPsse sisenevad ning Euroopa Liidust ja EMPst kolmandatesse riikidesse väljuvad lennud.

2013. aasta sügisel võeti ICAO assamblee 38. kohtumisel pärast kaht nädalat kestnud intensiivseid läbirääkimisi 191 ICAO liikmesriigi poolt vastu otsus globaalse turupõhise meetme loomiseks, et piirata lennunduse CO2 heitkoguseid. Otsustati, et meetmed peavad olema välja töötatud 2016. aastaks ja meetmeid peab hakkama rakendama alates 2020. aastast.

Vastusena ICAO assamblee 38. kohtumise tulemustele otsustas Euroopa Komisjon teha ettepaneku ELi HKSi direktiivi muutmiseks, et anda lisaaega globaalseteks aruteludeks. Euroopa Komisjon tuli 16. oktoobril 2013 välja uue ettepanekuga, mille kohaselt EL rakendab alates 1. jaanuarist 2014 kuni globaalse turupõhise mehhanismi jõustumiseni 2020. aastal ELi HKSi seadusandlust (direktiiv 2008/101/EÜ) ainult Euroopa õhuruumile. Seega pikendati "Stop the Clock" ajutist erandit.

 

Regionaalse õhuruumi lähenemise ettepanekuga soovis Euroopa Komisjon:

  • pikendada 2013. aasta aprillis vastu võetud "Stop the Clock" otsust veel ühe aasta võrra ehk et kehtiks tagasiulatuvalt ka aastal 2013;
  • katta alates 2014. aastast ka kolmandate riikide lendude heitkogused, mis tekivad EMP õhuruumis (väljaspool EMP õhuruumi tekkinud heitkogused jääksid kauplemissüsteemist välja);
  • arvata kauplemissüsteemist välja väikesed mitteärilised õhusõiduki käitajad, kelle heitkogused on alla 1 000 tonni CO2 aastas;
  • võimaldada lihtsustatud aruandluskorra kasutamist ärilistel õhusõiduki käitajatel, kelle heitkogused on 10 000-25 000 tonni CO2 aastas;
  • arvata kauplemissüsteemist välja nende arengumaade õhusõiduki käitajate lennud, mille heitkogused moodustavad alla 1 protsendi üleilmsest lennunduse heitkogusest;
  • arvata kauplemissüsteemist välja EMP sõltkondade lennujaamadega seotud lennud.

Regionaalse õhuruumi lähenemine oma esialgsel kujul täiel määral aktsepteerimist ei leidnud, sest kardeti kolmandate riikide vastutegevust ning rahvusvaheliste läbirääkimiste raskendamist. Nimetatud põhjustel pakuti välja lahendus, mille kohaselt peatataks kolmandate riikide ja ELi vaheliste lendude kaasamine kuni 2016. aastani, mil on oodata kokkulepet ICAOs.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014 määrusega nr 421/2014, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, seoses sellise rahvusvahelise kokkuleppe rakendamisega 2020. aastaks, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelise lennunduse heitkoguste suhtes ühtset üleilmset turupõhist meedet, otsustati pikendada nn „stop the clock“ erandit kuni 2016. a lõpuni. Määrusega lisandusid ka esialgselt plaanitud aruandluse kohustuse lihtsustamise punktid väikestele õhusõiduki käitajatele ja ELi HKSi ulatuse osas.

 

ICAO assamblee 39. kohtumine toimus 27. septembrist kuni 7. oktoobrini 2016. aastal Montrealis. Assamblee leppis kokku järgmises:

  • Luuakse globaalne turupõhine meede;
  • Ennetatakse riske konflikttsoonides;
  • Droone puudutava reeglistiku vastastikmõju riiklikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil;
  • CO2 standardi vastuvõtmine lennunduse heitkoguste jaoks;
  • Arenemine jätkusuutliku globaalse õhutranspordi poole.

7. oktoobril 2016. aastal võttis ICAO assamblee vastu resolutsiooni globaalse turupõhise meetme loomise kohta, et tasakaalustada rahvusvahelise lennunduse CO2 heitkoguseid ja panustada sektori süsinikuneutraalsusesse alates 2020. aastast. Tegemist on esimese kokkuleppega, mis on suunatud CO2 heitkogustele globaalsel tasandil. Järgmiseks peab ICAO vastu võtma täpsemad tehnilised reeglid, mis võimaldaksid osalevatel liikmesriikidel vastavad süsteemid luua. Süsteemi eesmärk on korvata heitkoguste suurenemist üle teatud taseme – saastaja ehk õhusõiduki käitaja peab ostma ja tagastama heitkoguse ühikuid, mis on loodud projektidega teistes sektorites, mis aitavad vähendada CO2 heitkoguseid.

Pilootfaasis ja esimeses faasis (2021–2026) on riikide osalemine vabatahtlik, teises faasis, st alates 2027. aastast on osalemine kohustuslik, objektiivsed ja kindlatel reeglitel põhinevad erandid rakenduvad teatud juhtudel, nt vähim arenenud riikidele, vähese lennunduse osakaaluga riikidele jm. Esimesesse faasi on arvatud 65 riigi marsruudid, sh ka Eesti, ning need peaksid katma 80 protsenti rahvusvahelistest lennunduse heitkogustest.

Meetme teises faasis (2027–2035) on riikidele osalemine kohustuslik, välja arvatud teatud erandid.

  • ICAO assamblee 39. kohtumise tulemused
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 421/2014
  • Euroopa Komisjoni lennunduse koduleht
  • Õhusõiduki käitajate tonnkilomeetriandmete seirekava
  • Õhusõiduki käitajate tonnkilomeetri aastaaruanne

Kuna ICAO kokkulepe on nüüd sõlmitud, vaadatakse uuesti läbi ELi HKSi kohaldamisala. St kui varasemalt otsustati kaasata vaid EMPi sisesed lennud, siis nüüd peab HKSi kohaldamisala läbivaatamisel otsustama, mida teha majanduspiirkonda saabuvate ja siit väljuvate lendudega. Kui hetkel kehtivaid õigusakte ei muudeta, rakendub esialgne plaan, kus kauplemissüsteemi kuulusid kõik eelmainitud lennud, nii ELi majanduspiirkonna sisesed kui välised, kuna ülalkirjeldatud stop-the-clock kehtib 2016. a lõpuni.

Euroopa komisjon on teinud ettepaneku jätkata senise ulatusega ehk kauplemissüsteemi kuuluksid jätkuvalt vaid ELi majanduspiirkonna sisesed lennud. Ettepaneku kohaselt vaadatakse kauplemissüsteem uuesti täiendavalt läbi, kui üleilmse süsteemi olemus, sisu ning rahvusvaheliste partnerite rakendamiskavatsused on selgemaks saanud. Seejuures võetakse arvesse ka seda, et Pariisi kokkuleppe kohaselt tuleb heidet vähendada aastaks 2030 40% võrreldes 1990. aastaga ning vähendamise kohustus hõlmab kõiki majandussektoreid, sh lennundust.

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.