Laevad ja merekeskkond

 

Laevad reostavad Läänemerd järjest vähem. Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi- ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aasta-aastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad.

Merekeskkonnahoidja MARPOL

Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. 

Konventsioon loodi, et vähendada inimtegevusest põhjustatud mere reostust, sh nii naftajäätmete kui teiste heitmete merrelaskmist. Konventsiooni eesmärk on säilitada merekeskkonda naftajäätmete ja teiste heitmete merrelaskmise täieliku lõpetamise ning selliste heitmetega seotud õnnetuste arvu miinimumini viimise läbi. Konventsiooni järgi peavad 2003. aastal ja hiljem ehitatud laevad olema varustatud reovee bioloogiliste puhastusseadmetega. 1975-2002 ehitatud laevad peavad olema nendega varustatud hiljemalt 2015. aastaks. Enne 1975. aastat ehitatud laevadele puhastusseadmete paigaldamine on aga vabatahtlik. 

MARPOLi konventsioon kirjutati alla 17. veebruaril 1973, kuid siis see veel ei jõustunud. Praegu kehtiv konventsioon on 1973. aastal allkirjastatu ja 1978. aastal tehtud protokolli kombinatsioon, mis jõustus 2. oktoobril 1983. Nimetus „Marpol 73/78“ tuleneb ingliskeelsete sõnade lühendamisest („MARine“ ja POLlution“) ning eelnimetatud aastaarvudest.

 

Mida laevade reoveega tehakse?

MARPOLi järgi võivad laevad rannikust vähemalt nelja miili kaugusel nelja sõlmelise sõidukiiruse ajal merre lasta vaid pihustatud ja desinfitseeritud reovee. Vastavalt töötlemata reovett võib merre lasta rannikust vähemalt 12 miili kaugusel.

Reoveepuhastamise seadmetega mittevarustatud laevad annavad spetsiaalsetesse kogumispaakidesse korjatud reovee sadamates üle asjakohastele teenusepakkujatele.

HELCOMi iga liikmesriik, sealhulgas Eesti, on kohustatud tagama oma Läänemere piirkonnas asuvates sadamates ja terminalides selliste laevaheitmete vastuvõtmiseks ettenähtud seadmete olemasolu, mis suudavad rahuldada neid kasutavate laevade vajadusi, põhjustamata laevadele põhjendamatut seisuaega.

 

Ballastvesi

Ballastvesi on hõljuvainet sisaldav vesi, mis on laeva pardale võetud, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist, püstuvust või rõhke. Ballastvee ja ballastveesetete käitluse rahvusvahelise konventsiooni (The International Convention for the Control and Management of Ships’ Ballast Water and Sediments) eesmärk on merekeskkonna kaitse laevade ballastvete kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse ühena viiest põhilisest ohust elustiku mitmekesisusele.

Ballastvee konventsiooni osaline vabatahtlik kohaldamine

Ballastvete konventsiooni nõuete rakendamine, mõju-uuring

Ettekanded 2008. aastast

Ballastvee konventsiooni tutvustus, Silver Vahtra
Ballastvesi, mereteaduslik ettekanne, Henn Ojaveer
Laevaomanike Liit konventsioonist, Tanel Hinno

 

 

 

 

 

 

Merekeskkonnahoidja HELCOM

Läänemere kaitseks on loodud Helsingi 1992. aasta konventsioon, mille rakendamist juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM. Komisjoni eesmärk on tagada terve elukeskkonnaga Läänemeri koos mitmekesiste tasakaalus toimivate bioloogiliste komponentidega. Samuti tahetakse Läänemeri kuulutada eripiirkonnaks, kuhu ei tohiks lasta ka puhastusseadmetest läbi käinud reovett. 

Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös.

Töökord

HELCOM koguneb kord aastas, aeg-ajalt kogunetakse ka ministri tasandil. HELCOMi eesistujariik vahetub iga kahe aasta tagant, lähtudes riikide ingliskeelsete nimede tähestikujärjekorrast. 

Põhimõtted

1) Vastutus
Konventsiooniosalised võtavad eraldi või ühiselt tarvitusele kõik reostuse ennetamiseks ja vältimiseks vajalikud õigus-, haldus- või muud meetmed, et saavutada Läänemere ökoloogiline taastumine ning tasakaalu säilimine. 

2) Ettevaatuspõhimõte
Ennetavaid meetmeid tuleb tarvitusele võtta juhul, kui on alust arvata, et otseselt või kaudselt merekeskkonda viidud aine või energia võib ohustada inimeste tervist, kahjustada mere elusressursse või ökosüsteeme, vähendada heaolu ja takistada mere õiguspärast kasutamist.

3) Parim keskkonnatava ja parim võimalik tehnoloogia
Konventsiooniosalised edendavad Läänemere reostuse ennetamiseks parima keskkonnatava ja parima võimaliku tehnoloogia kasutamist. Põhimõte “saastaja maksab” peaks olema majanduslikuks aluspõhimõtteks keskkonnaohtlike tegevuste ohjamisel, sundides saastajaid kandma oma tegevuste tegelikke kulusid ning rõhutades niiviisi vastutuse tähtsust.

4) Seire
Konventsiooniosalised teevad punkt- ja hajareostusallikatest pärineva vee- ja õhukeskkonna reostuskoormuse mõõtmisi ja arvutusi teaduslikult kindlaks määratud viisil.

5) Riskide vältimine
Helsingi konventsiooni rakendamine ei tohi põhjustada piiriülest reostust Läänemere piirkonnast väljapoole jäävates piirkondades ega kaasa tuua jäätmete kõrvaldamise või muude toimingute, mis võiksid suurendada ohtu inimese tervisele, sagenemist ega muutusi neis toimingutes. Ükski meede ei tohi põhjustada soovimatuid keskkonnatagajärgi atmosfäärile, pinnasele, veekogudele ega põhjaveele.

Prioriteedid
  • Keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine
  • Põllumajanduses tekkiva ülemäärasest toitainete koormusest põhjustatud eutrofeerumise vastane võitlus
  • Ohtlike ainete reostuse vältimine
  • Meresõiduohutuse ja õnnetustele reageerimise võime parandamine
  • Mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine
Saavutused

Alates 1980. aastate algusest on Helsingi Komisjon töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel, peamiselt ligikaudu 200 HELCOMi soovituse kaudu. Selle ajaga on saavutatud järgmist:

  • punktreostusallikatest pärit orgaaniliste saasteainete ja toitainete madalamad heitkogused;
  • hapnikku tarvitavate ainete heitkoguse üldine 20–25%-line vähendamine 132-st algselt tuvastatud ohupunktist alates 1990. aastate algusest, kusjuures tänaseks on ligikaudu 50 ohupunkti ohupunktide nimekirjast kustutatud;
  • väiksema arvu suplusrandade sulgemine tänu tööstus- ja olmereovee käitluse parandamisele;
  • lämmastiku atmosfäärilise sadenemise oluline vähendamine;
  • halogeenorgaaniliste ühendite, näiteks mürgiste dioksiinide ja furaanide heitkoguste oluline vähendamine;
  • ohtlikke aineid (näiteks PCB ja DDT) keelustavad riiklikud eeskirjad;
  • tööstuse rangem kontroll (tööstusheitmete puhul on load kohustuslikud);
  • merekeskkonnaseisundi parem ühine seire;
  • hüljeste ja merikotkaste populatsioonide taastamine;
  • parem eriregulatsioon laevade põhjustatud reostuse vältimiseks Läänemeres, mis on välja töötatud kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO);
  • meetmed laevadelt Läänemerre paisatavate ebaseaduslike heitmete kõrvaldamiseks;
  • suurejooneline rahvusvaheline merereostustõrje plaan, millega kaasneb aktiivne koostöö kõigi konventsiooniosaliste vahel HELCOMi kaudu.

 

 

 

Läänemeri kui eripiirkond

Helsingi konventsiooni osalised lähtuvad 2007. aastal heaks kiidetud Läänemere tegevuskavast, mis on koostatud kuni 2021. aastani. Selle alusel astuvad HELCOMi liikmesriigid 2009. aasta IMO merekeskkonnakaitse komisjoni 58. istungil üles ühise pöördumisega, mille eesmärk on kuulutada Läänemeri MARPOLi konventsiooni IV lisa osas eripiirkonnaks. Eeldatavasti algatatakse seejärel konventsiooni muutmine. Selline protsess võib väldata vähemalt neli aastat.

Kui Läänemere äärsete riikide eesmärk täitub, siis kuulutatakse Läänemeri MARPOL 73/78 kaudu eripiirkonnaks, kus laevad peavad kogu neil tekkiva reovee (ka heitvee) sadamates üle andma. See tähendab, et reovee kogumise ja vastuvõtmise osas peavad uuendusi tegema nii laevatootjad kui sadamalinnad, sest mõistlik lahendus seisneb sadamalinnade kanalisatsioonisüsteemide täiendamises nii, et need suudaksid vastu võtta ka sadamasse tulnud laevade reovee.

Alternatiiviks on paigaldada uutele reisilaevadele lisaks bioloogilistele puhastusseadmetele ka fosfori ja lämmastiku ärastamise seadmed. Fosfor ja lämmastik soodustavad toitainetena merevee eutrofeerumist ehk vee kvaliteedi halvenemist. Soome teadlaste poolt läbiviidud uuringute kohaselt moodustab laevade reostuskoormus kogu Läänemerre sattuvast aastasest koormusest lämmastiku osas 0,05% ja fosfori osas 0,5%. Enamus toitainetest satub merre aga maismaalt. Eutrofeerumine ehk veekvaliteedi halvenemine võib olla looduslik või tekib inimtekkelise reostuse sattumisel veekogusse. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitve si võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele.

Laevadele paigaldatavad lisaseadmed aitaksid aga ära hoida toitainete üleküllusest tulenevat sinivetikate vohamist ja üleüldiselt merekeskkonna veekvaliteedi halvenemist.

 

 

 

Viimati uuendatud: 1. märts 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.