Laevad ja merekeskkond

Laevad reostavad Läänemerd järjest vähem. Läänemeres liikuvatele laevadele on esitatud ranged nõuded, et säilitada tihedast laevaliiklusest hoolimata merekeskkonna hea seisund. Meedias tuuakse reisi- ja kruiisilaevu sageli esile kui Läänemere suuri reostajaid. Tegelikkuses väheneb laevade poolt merereostuse tekitamine aasta-aastalt järjest enam, sest reostuse vältimise nõuded on aina karmimad.

Merekeskkonnahoidja MARPOL

Ühe olulisema rahvusvahelise keskkonnakonventsiooni MARPOL 73/78 tingimustel peavad laevad paigaldama merekeskkonna säästmise nimel oma pardale reovee puhastusseadmed. 

Konventsioon loodi, et vähendada inimtegevusest põhjustatud mere reostust, sh nii naftajäätmete kui teiste heitmete merrelaskmist. Konventsiooni eesmärk on säilitada merekeskkonda naftajäätmete ja teiste heitmete merrelaskmise täieliku lõpetamise ning selliste heitmetega seotud õnnetuste arvu miinimumini viimise läbi. Konventsiooni järgi peavad 2003. aastal ja hiljem ehitatud laevad olema varustatud reovee bioloogiliste puhastusseadmetega. 1975-2002 ehitatud laevad peavad olema nendega varustatud hiljemalt 2015. aastaks. Enne 1975. aastat ehitatud laevadele puhastusseadmete paigaldamine on aga vabatahtlik. 

MARPOLi konventsioon kirjutati alla 17. veebruaril 1973, kuid siis see veel ei jõustunud. Praegu kehtiv konventsioon on 1973. aastal allkirjastatu ja 1978. aastal tehtud protokolli kombinatsioon, mis jõustus 2. oktoobril 1983. Nimetus „Marpol 73/78“ tuleneb ingliskeelsete sõnade lühendamisest („MARine“ ja POLlution“) ning eelnimetatud aastaarvudest.

 

Mida laevade reoveega tehakse?

MARPOLi järgi võivad laevad rannikust vähemalt nelja miili kaugusel nelja sõlmelise sõidukiiruse ajal merre lasta vaid pihustatud ja desinfitseeritud reovee. Vastavalt töötlemata reovett võib merre lasta rannikust vähemalt 12 miili kaugusel.

Reoveepuhastamise seadmetega mittevarustatud laevad annavad spetsiaalsetesse kogumispaakidesse korjatud reovee sadamates üle asjakohastele teenusepakkujatele.

HELCOMi iga liikmesriik, sealhulgas Eesti, on kohustatud tagama oma Läänemere piirkonnas asuvates sadamates ja terminalides selliste laevaheitmete vastuvõtmiseks ettenähtud seadmete olemasolu, mis suudavad rahuldada neid kasutavate laevade vajadusi, põhjustamata laevadele põhjendamatut seisuaega.

 

Ballastvesi

Ballastvesi on hõljuvainet sisaldav vesi, mis on laeva pardale võetud, et kontrollida laeva trimmi, kreeni, süvist, püstuvust või rõhke. Ballastvee ja ballastveesetete käitluse rahvusvahelise konventsiooni (The International Convention for the Control and Management of Ships’ Ballast Water and Sediments) eesmärk on merekeskkonna kaitse laevade ballastvete kaudu edasi kanduda võivate võõrliikide eest. Võõrliikide levikut loetakse ühena viiest põhilisest ohust elustiku mitmekesisusele.

Ballastvee konventsiooni osaline vabatahtlik kohaldamine

Ballastvete konventsiooni nõuete rakendamine, mõju-uuring

Ettekanded 2008. aastast

Ballastvee konventsiooni tutvustus, Silver Vahtra
Ballastvesi, mereteaduslik ettekanne, Henn Ojaveer
Laevaomanike Liit konventsioonist, Tanel Hinno

 

 

 

 

 

 

 

 

Läänemeri kui eripiirkond

Helsingi konventsiooni osalised lähtuvad 2007. aastal heaks kiidetud Läänemere tegevuskavast, mis on koostatud kuni 2021. aastani. Selle alusel astuvad HELCOMi liikmesriigid 2009. aasta IMO merekeskkonnakaitse komisjoni 58. istungil üles ühise pöördumisega, mille eesmärk on kuulutada Läänemeri MARPOLi konventsiooni IV lisa osas eripiirkonnaks. Eeldatavasti algatatakse seejärel konventsiooni muutmine. Selline protsess võib väldata vähemalt neli aastat.

Kui Läänemere äärsete riikide eesmärk täitub, siis kuulutatakse Läänemeri MARPOL 73/78 kaudu eripiirkonnaks, kus laevad peavad kogu neil tekkiva reovee (ka heitvee) sadamates üle andma. See tähendab, et reovee kogumise ja vastuvõtmise osas peavad uuendusi tegema nii laevatootjad kui sadamalinnad, sest mõistlik lahendus seisneb sadamalinnade kanalisatsioonisüsteemide täiendamises nii, et need suudaksid vastu võtta ka sadamasse tulnud laevade reovee.

Alternatiiviks on paigaldada uutele reisilaevadele lisaks bioloogilistele puhastusseadmetele ka fosfori ja lämmastiku ärastamise seadmed. Fosfor ja lämmastik soodustavad toitainetena merevee eutrofeerumist ehk vee kvaliteedi halvenemist. Soome teadlaste poolt läbiviidud uuringute kohaselt moodustab laevade reostuskoormus kogu Läänemerre sattuvast aastasest koormusest lämmastiku osas 0,05% ja fosfori osas 0,5%. Enamus toitainetest satub merre aga maismaalt. Eutrofeerumine ehk veekvaliteedi halvenemine võib olla looduslik või tekib inimtekkelise reostuse sattumisel veekogusse. Põllumajanduslikud kemikaalid, reovesi, tööstuslik ja kanalisatsiooni heitve si võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele.

Laevadele paigaldatavad lisaseadmed aitaksid aga ära hoida toitainete üleküllusest tulenevat sinivetikate vohamist ja üleüldiselt merekeskkonna veekvaliteedi halvenemist.

 

Viimati uuendatud: 23. november 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.