Läänemere kaitse

Läänemere kaitse korraldus

 

Läänemere kaitset korraldavad Läänemere riigid koostöös. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega on ühinenud Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Ühendus. Konventsioon võeti esimest korda vastu 1974. aastal ning teist korda 1992. aastal. Esimesega ühines Eesti 1992. aastal ning teisega 1995. aastal.

Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). Komisjoni asukohamaa on Soome (Helsingi) ning komisjoni alaline töötajaskond ehk sekretariaat moodustub ekspertidest ning peasekretärist. 

Komisjoni tööd juhivad Läänemere riigid, kusjuures juhtriik vahetub iga kahe aasta tagant, minnes üle tähestiku järjekorras järgmisele riigile. 2014 - 2016 aastatel oli Eesti HELCOMi eesistujariik. Alates 2016. aastast on HELCOMi eesistujaks Euroopa Liit. Eesti delegatsiooni tööd HELCOMi töögruppides korraldab ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakond.

HELCOMi koosseisus on loodud töögrupid: 

  • Agri - Säästav põllumajandus 
  • Fish - Kestlik kalavarude majandamine
  • Gear - Ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamine 
  • Maritime - Laevade põhjustatud reostus
  • Pressure - Inimtegevuse mõju vähendamine Läänemerele
  • Response - Siseriiklik ja rahvusvaheline  merereostusele reageerimine
  • State & Conservation - Läänemere keskkonnaseisund ja looduskaitse 
  • VASAB - Mere ruumiline planeerimine

 

Prioriteedid
  • Keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine
  • Põllumajanduses tekkiva ülemäärasest toitainete koormusest põhjustatud eutrofeerumise vastane võitlus
  • Ohtlike ainete reostuse vältimine
  • Meresõiduohutuse ja õnnetustele reageerimise võime parandamine
  • Mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine
 
Saavutused


Alates 1980. aastate algusest on Helsingi Komisjon töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel, peamiselt ligikaudu 200 HELCOMi soovituse kaudu. Selle ajaga on saavutatud järgmist:

  • punktreostusallikatest pärit orgaaniliste saasteainete ja toitainete madalamad heitkogused;
  • hapnikku tarvitavate ainete heitkoguse üldine 20–25%-line vähendamine 132-st algselt tuvastatud ohupunktist alates 1990. aastate algusest, kusjuures tänaseks on ligikaudu 50 ohupunkti ohupunktide nimekirjast kustutatud;
  • väiksema arvu suplusrandade sulgemine tänu tööstus- ja olmereovee käitluse parandamisele;
  • lämmastiku atmosfäärilise sadenemise oluline vähendamine;
  • halogeenorgaaniliste ühendite, näiteks mürgiste dioksiinide ja furaanide heitkoguste oluline vähendamine;
  • ohtlikke aineid (näiteks PCB ja DDT) keelustavad riiklikud eeskirjad;
  • tööstuse rangem kontroll (tööstusheitmete puhul on load kohustuslikud);
  • merekeskkonnaseisundi parem ühine seire;
  • hüljeste ja merikotkaste populatsioonide taastamine;
  • parem eriregulatsioon laevade põhjustatud reostuse vältimiseks Läänemeres, mis on välja töötatud kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO);
  • meetmed laevadelt Läänemerre paisatavate ebaseaduslike heitmete kõrvaldamiseks;
  • suurejooneline rahvusvaheline merereostustõrje plaan, millega kaasneb aktiivne koostöö kõigi konventsiooniosaliste vahel HELCOMi kaudu.

 

 

 

 

 

 

HELCOM HOLASII vahearuanne (2017)
 

11. juulil 2017 avaldas Helsingi Komisjon (HELCOM) Läänemere seisundi vaheversiooni. Aruanne annab tervikliku hinnangu Läänemere olukorrale nii survetegurite, elustiku seisundi kui ka ökosüsteemi tervise osas. Praegu käimasoleva aruande avaliku arutelu ajal seda veel täiendatakse värskemate andmetega. Lõplikul kujul valmib aruanne 2018. aasta juunis.

Läänemere seisundi aruanne on tervet piirkonda hõlmav ühtne merekskkonna seisundi hinnang. See on paljude riikide ekspertide ja teadlaste pikaajalise töö tulemus, mille eesmärk on abistada riike informeeritud keskkonnakorralduslike otsuste tegemisel. Aruanne hindab Läänemere ökosüsteemi tervist, seda mõjutavaid tegureid ning analüüsib nendega seotud kulusid ja tulusid Läänemere piirkonna elanikele.

Läänemere seisundi hindamisel on aluseks nii keskkonnaseire andmed kui ka ekspertteadmised. Seisundi hinnang hõlmab eutrofeerumist, tööstusest ning ravimite kasutamisest tekkivate ohtlike ainete mõju, võõrliikide levikut, mereprügi, veealust müra, kalapüüki, küttimist ja elupaikade kadumist. Aruande alusandmed pärinevad kõigi Läänemere-äärsete riikide teaduslikest uuringutest ning läbi viidud rahvusvahelistest projektidest aastatel 2011 kuni 2015. Andmed on esitatud võrdluses eelmise Läänemere seisundi hinnanguga perioodist 2003 kuni 2007, et kirjeldada muutusi mere seisundis.

Läänemere riikidel on jäänud  veel neli aastat, et saavutada ühine ambitsioonikas eesmärk – Läänemere hea keskkonnaseisund aastaks 2021. Vahearuandes toodu põhjal võib järeldada, et mõnes valdkonnas on toimunud küll paranemine,  kuid praeguses Läänemere tegevuskavas toodud sihid ja ökoloogilised eesmärgid pole siiski veel saavutatud. Seetõttu tuleb jätkata nii varasemalt kokku lepitud kui ka uute meetmete ja tegevuste rakendamist olukorra parandamiseks.

Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine, ülepüük ja ohtlikud ained. Kõige rohkem tuleb, sest siinsete mereelupaikade, kalade, mereimetajate ja lindude seisund pole endiselt hea. Viimastel aastatel on hakatud tegelema mereprügi ja veealuse müraga, ent nende probleemide tegelik ulatus ei ole veel täpselt teada.

Ingliskeelse aruandega ja lisamaterjalidega saab tutvuda siin: http://stateofthebalticsea.helcom.fi/

 

Lisainfo

Katarina Oganjan

merekeskkonna osakonna nõunik

katarina.oganjan@envir.ee

 

 

Viimati uuendatud: 5. aprill 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.