Kyoto protokoll

11. detsembril 1997. aastal võeti Jaapanis Kyotos kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte kolmanda konverentsi raames vastu Kyoto protokoll. See konventsiooni rakendusakt mõjutab kõiki suuremaid majandussektoreid ja on kõige kaugemale ulatuva mõjuga keskkonna- ja säästva arengu kokkulepe, mis kunagi vastu võetud. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 3. septembril 2002. aastal.

Kyoto protokolli eesmärgiks on seatud siht vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid Lisa I riikide seas aastatel 2008-2012 5 protsenti võrreldes aastaga 1990 (nn baasaasta). Eesmärgi saavutamiseks on esitatud kolm paindlikku mehhanismi (ingl Flexible Mechanisms):

  • ühisrakendus (ingl Joint Implementation – JI);
  • puhta arengu mehhanism (ingl Clean Development Mechanism – CDM);
  • heitkogustega kauplemine (ingl Emissions Trading – ET).


Kaks esimest paindlikku mehhanismi on n-ö projektipõhised, mis tähendab, et KHGde heitkoguste vähendamist käsitletakse üksikute projektide tasandil. Need on suunatud heitkoguste vähendamisele majanduslikult kõige efektiivsemal teel.

Kolmas Kyoto mehhanism – heitkogustega kauplemine – ei anna reaalset vähenemist, kuid võimaldab riikidel oma KHGde heitkoguste vähendamise kohustust täita teistelt riikidelt ostetavate riigi lubatud heitkoguse ühikutega.

Kyoto protokolliga on reguleeritud kuus peamist kasvuhoonegaasi, milleks on:

  1. süsinikdioksiid (CO2);
  2. metaan (CH4);
  3. dilämmastikoksiid (N2O);
  4. fluorosüsivesinikud (HFCs);
  5. perfluorosüsivesinikud (PFCs);
  6. väävelheksafluoriid (SF6).

Protokoll ei käsitle klorofluorosüsivesinike (CFC) heitkoguste vähendamist, sest see on reguleeritud 1987. aastal vastu võetud Montreali protokolliga.

Protokolli osalise vabatahtlikult võetud kohustust heitkoguste vähendamiseks iseloomustab Kyoto sihtarv. Eesti jaoks on see 8 protsenti. Sihtarvud on riigiti erinevad, sest riikide tööstuslik ja majanduslik areng on olnud erinev.

Lisaks kohustuste kehtestamisele seoses heitkoguste vähendamisega sisaldab Kyoto protokoll ka kindlaid nõudeid heitkoguste seire ja aruandluse kohta. Kõige muu hulgas tuleb igal riigil luua register kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise kohta ja tagada protsessi läbipaistvus.

Kyoto protokolli artikkel 2 seab lisas 1 nimetatud osalistele kohustuse viia KHGde vähendamiseks ellu ja/või täiustada oma riigi oludele vastavaid strateegiaid ja meetmeid:

  • energiakasutuse tõhustamisel riigi majandusharudes;
  • taastuvate energiaallikate, süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogiate ning tänapäeva nõuetele vastavate keskkonnasõbralike tehnoloogiate uurimisel ja arendamisel ning nende kasutamise soodustamisel ja laiendamisel;
  • metaani heitkoguste piiramisel energiatootmises, edasitoimetamises ja jaotamises ning jäätmekäitluses;
  • transpordist õhku paisatavate Montreali protokolliga reguleerimata KHGde heitkoguste piiramisel;
  • säästva ja kliimamuutuste vältimise kaalutlusi arvesse võtva põllumajanduse edendamisel.

Kyoto protokolli artikli 3 kohustuste täitmine tagatakse läbi energia tõhustamise riigi vastavates majandusharudes, saastetasude, taastuvate energiaallikate, süsinikdioksiidi sidumise tehnoloogiate ning tänapäeva nõuetele keskkonnasõbralike tehnoloogiate uurimise ja arendamise ning nende kasutamise soodustamise ja laiendamise.

Eesti Vabariik on juba täitnud talle Kyoto protokolliga pandud heitkoguste vähendamise kohustuse vähendada heitkoguseid 8 protsenti võrreldes 1990. aastaga aastatel 2008-2012. Euroopa Liidu kohustus on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8 protsenti ja see on liikmesriikide vahel ära jagatud Euroopa Liidu koormuse jagamise kokkuleppega (EU Burden Sharing Agreement).

2012. aasta 8. detsembril Dohas Kyoto protokolli osaliste konverentsil võeti vastu Kyoto protokolli Doha muudatus, millega kehtestatakse teine kohustusperiood aastateks 2013-2020. Muudatus jõustub kui 144 protokolli osalist on selle ratifitseerinud. Teise kohustusperioodi ratifitseerimine ei muuda kohustusi ega eesmärke, mis on sätestatud Euroopa Liidu kliima- ja energiapaketis aastani 2020. Kuigi Euroopa Liit täidab juba teise kohustusperioodi eesmärki, ei ole Euroopa Liit muudatust veel ratifitseerinud, sest enne peavad selle ratifitseerima kõik liikmesriigid. Eesti ratifitseeris muudatuse 2015. aasta alguses.

 

 

 

Heitkoguste müük läbi rohelise investeerimisskeemi

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimisega (2002. aastal) võttis Eesti kohustuse vähendada KHGde heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 8 protsendi võrra.

Majanduse põhjaliku ümberstruktureerimise tõttu tekkis Eestis 1990. aasta heitkoguste tasemega võrreldes märkimisväärne KHGde heitkoguste vähenemine ning seetõttu jäi Eestil lubatud heitkoguste ühikuid üle.

Riik võib riikidevahelisel KHGde lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade riigi lubatud heitkoguse ühikutega. Vastavalt Kyoto protokollile on riigi lubatud heitkoguse ühik (ingl Assigned Amount Unit – AAU) võrdne 1 tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga.

Rahvusvaheline lubatud riigi heitkogusega ühikutega kauplemine toimub riikide vahel, kes on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad vähendamise või piiramise kohustused.

Elektromobiilsuse programm (ELMO)

Vabariigi Valitsus kiitis 3. märtsil 2011. aastal heaks kasutamata riigi lubatud heitkoguse ühikute müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Mitsubishi Corporationiga sõlmitud leping 10 miljoni AAU ulatuses riigi lubatud heitkoguse ühikute müügiks võimaldas algatada Eesti elektromobiilsuse programmi.

Programm koosnes kolmest osast:

  1. Sotsiaalministeerium võttis näidiskasutusse 507 Mitsubishi iMiev elektriautot;
  2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötas välja toetusskeemi elektriautode soetamise toetamiseks;
  3. rajati riiki kattev elektriautode laadimistaristu.

 

 

Kyoto protokolli alane aruandlus


Teabe avalikustamine

Kyoto protokolli artikli 7 punkti 4 kohaselt avalikustab Eesti teabe vastavalt otsuse 13/CMP.1 lisa paragrahvidele 45–48 / According to the Kyoto Protocol article 7 point 4 Estonia publishes information pursuant to paragraphs 45 through 48 of the annex to decision 13/CMP.1

Teave on kättesaadav nii siin kui ka Euroopa Liidu registrisse sisse loginud kasutajatele registri veebilehel.

 

 


13/CMP.1 Annex II paragrahv 45*

Ülevaade erinevatest arvelduskontodest ning kontoomanike kontaktid / Overview about holding accounts, account holders and contact information:

  1. Riigi arvelduskontod / Party Holding Accounts
  2. Isiku arvelduskontod / Person Holding Accounts
  3. Kauplemiskontod / Trading Accounts
  4. Käitajate arvelduskontod / Operator Holding Accounts

Täiendavat teavet kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise Eesti registris olevate arvelduskontode kohta on võimalik leida Euroopa komisjoni hallatavast Euroopa Liidu tehingulogi ehk EUTL kodulehelt.

*In line with the data protection requirements of Regulation (EC) No 45/2001 and Directive 95/46/EC and in accordance with Article 110 and Annex XIV of Commission Regulation (EU) no 389/2013, the information on account representatives, account holdings, account numbers, all transactions made and carbon unit identifiers, held in the EUTL, the Union Registry and any other KP registry (required by paragraph 45) is considered confidential.

13/CMP.1 Annex II paragrahv 46

Teave ühisrakendusprojektide kohta Eestis / Information about Joint Implementation projects
viimati kontrollitud / latest review 05.07.2013

Ühisrakendusprojektide ülevaade / JI projects overwiev
ning ka UNFCC lehel

 

13/CMP.1 Annex II paragrahv 47*

2008-2012 kohustusperioodi ühikute ülevaade /  Commitment period 2008-2012 units overview
  Ühiku tüüp / Unit type Kogus / Quantity Allikas / Source
Lubatud koguse ühik / Assigned Amount Unit AAU** 196 062 637 t/CO2eqv "Report of the review of the initial report of Estonia" FCCC/IRR/2007/EST
Riiklik jaotuskava 2008-2012 / National Allocation Plan 2008-2012 EUA*** Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 Riiklik jaotuskava 2008-2012 / National Allocation Plan 2008-2012
Uute sisenejate reserv / New entrants reserve EUA Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 Uute sisenejate reserv / New entrants reserve
Ühisrakendusprojektide reserv / Joint Implementation project reserve EUA Kinnitatud 05.12.2011/ Approved by European Commission 05.12.2011 Ühisrakendusprojektide reserv / Joint Implementation project reserve
Kohustusperioodi reserv / Commitment Period Reserve AAU 83 286 042 t/CO2 eqv FCCC/ARR/2011/EST.Framework Convention on Climate Change Distr.: General 15 March 2011

* Holding and transaction information pursuant to paragraph 47 is provided on holding type level. The detailed information on transactions is considered confidential according to Article 110 of Commission Regulation (EU) no 389/2013.

**   AAU – Assigned Amount Unit ehk lubatud koguse ühik (LKÜ), mis on välja antud vastavalt Euroopa komisjoni otsuse 280/2004/EÜ artikli 7 lõikele 3.

*** EUA – European Union Allowance ehk lubatud heitkoguse ühik  (LHÜ), mis on välja antud vastavalt Euroopa Liidu direktiivi 2003/87/EÜ peatükile III.

Kyoto protokolli alusel välja antvate ühikute ülevaade perioodi lõikes on kättesaadav Standardse Elektroonilise Formaadi (Standard Electronic Format) ehk SEF aruandes. / Information about Kyoto Protocol Units for the commitment period is available in Standard Electronic Format (SEF).

1. SEF EE 2008
2. SEF EE 2009
3. SEF EE 2010
4. SEF EE 2011
5. SEF EE 2012
6. SEF EE 2013
7. SEF EE 2014
8. SEF EE 2014 CP2
9. SEF EE 2015 18.11.2015
10. SEF EE 2015
11. SEF EE 2015 CP2
12. SEF EE 2016
13. SEF EE 2016 CP2

13/CMP.1 Annex II paragrahv 48*

Eestis on Keskkonnaministeerium pädev asutus, kes võib kaubelda riigi lubatud heitkoguse ühikutega, mis on Kyoto protokolli alusel välja antud.Estonian Ministry of the Environment as Competent Authority is authorised to trade with Party Kyoto units.

* In line with the data protection requirements of Regulation (EC) No 45/2001 and Directive 95/46/EC and in accordance with Article 110 and Annex III of the Commission Regulation (EU) no 389/2013, the legal entity contact information (required by paragraph 48) is considered confidential.

 

Viimati uuendatud: 13. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.