Kui palju Eestis kasvuhoonegaase tekib?

Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,5 protsenti.

2016. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus 19.6 miljonit tonni (19 627,04 kt) süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2 ekv), maakasutuse ja metsanduse sektori mõju arvestamata (vt joonisel 1 CO2 heitkoguseid aastatel 1990–2016).

Metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja antud sektori mõju arvestades oli Eesti netoheitkogus 2016. aastal ligikaudu 16,9 miljonit tonni (16902,6 kt) süsinikdioksiidi ekvivalenti.

Võrreldes 1990. aastaga on 2016. aastal Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus vähenenud 51,4 protsenti (LULUCF mõju arvestamata).

Joonis 1. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused aastatel 1990–2016, kt CO2 ekvivalenti

 

 

 

Energeetikasektor on vaieldamatult suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2016. aastal pärines 89,29 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetika-valdkonnast. Suur osa energeetika heitkogustest tuleneb fossiilsete kütuste laialdasest tarbimisest elektri ja soojuse tootmisel.

Energeetikasektorile järgnes põllumajanduse valdkond 6,6 protsendiga, kus suurema osa koguheitest moodustavad heitkogused kariloomade soolesisesest fermentatsioonist ja otsesest heitkogusest põllumajandusmaalt. Järgnesid tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise valdkond 2,55 protsendiga (peamised CO2 allikad on tsemendi ja lubja tootmine) ja jäätmekäitluse valdkond 1,56 protsendiga.

Jäätmekäitlussektoris moodustas kõige suurema osa sektori koguheitest tahkete jäätmete ladestamine. Vt joonist 2 kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta sektorite kaupa aastatel 1990–2016.

Joonis 2. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa aastatel 1990–2016, kt CO2 ekvivalenti

 

 

 

Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis 2016. aastal moodustas 89,1 protsenti (17,5 miljonit tonni CO2) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Sellele järgnesid metaan (CH4) 5,3 protsendi (1,1 miljonit tonni CO2 ekv) ja dilämmastikoksiid (N2O) 4,3 protsendi (0,8 miljonit tonni CO2 ekv). Fluoreeritud kasvuhoonegaasid ehk nn F-gaasid (HFC, PFC ja SF6) moodustasid ligikaudu 1,2 protsendi (0,2 miljonit tonni CO2 ekv) kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Eesti on kohustatud kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). Eesti on koostanud kasvuhoonegaaside inventuuri juba aastast 1994.

 

Riiklikud kliimaaruanded (National Communication)
 

Eesti on kohustatud iga nelja aasta tagant esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile riikliku kliimaaruande. Aruanne sisaldab ülevaadet: inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud riiklikest asjaoludest, informatsiooni kasvuhoonegaaside inventuuri, riiklike süsteemide ja registrite kohta, rakendatud ja kavandatud poliitikasuundade ning meetmete kirjeldust ja hinnangut, heitkoguste prognoose, kliimamuutustega kohanemiseks võetud meetmeid, kliimarahastusest ja tehnoloogia siirdest, ülevaadet teadustööst, süstemaatilisest seirest, keskkonnahariduspoliitikast ja ühiskonna teadlikkusest ning kliimamuutustega seotud koolitustest ja programmidest.

Kahe aasta kohta esitatavad aruanded (Biennial Report)
 

Eesti on kohustatud iga kahe aasta tagant esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile kahe aasta kohta aruande. Aruanne sisaldab informatsiooni inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste ja nende suundumuste kohta, kõigi majandussektorite heite koguselise vähendamise kohustuse, kohustuse täitmise edenemise ja selle prognooside kohta.

 

Viimati uuendatud: 17. aprill 2018

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.