KSH piiriülene hindamine

Eesti osaleb teise riigi piiriüleses KSH-s ning Eesti piiriülene KSH korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollis ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras.

  • Kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline piiriülene keskkonnamõju, tuleb sellest teavitada Keskkonnaministeeriumit.
  • kui KSH programmi koostamisel selgub, et strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline mõju teise riigi keskkonnale, saadab Keskkonnaministeerium sellele riigile teate niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui KSH algatamisest teavitatakse Eesti Vabariigis.

 

Teade mõjutatavale riigile sisaldab:

  1. kava nime ja selle lühikirjeldust;
  2. andmeid kava koostaja ja kehtestaja kohta;
  3. kava koostamise ja KSH ajakava ning tõenäoliselt olulise keskkonnamõju lühikirjeldust;
  4. teatele vastamise ja kommentaaride esitamise tähtaega.


Kui mõjutatav riik soovib osaleda piiriülese keskkonnamõju strateegilises hindamises:

  1. edastab Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile strateegilise planeerimisdokumendi eelnõu enne selle kehtestamist ja KSH aruande enne selle nõuetele vastavuse kontrollimist;
  2. võimaldatakse mõjutataval riigil osaleda piiriüleses KSH-s ja alustatakse konsultatsioone keskkonnamõju ning selle leevendamise ja kõrvaldamise meetmete asjus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist.

 

Keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll

Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni keskkonnamõju strateegilise hindamise protokoll käsitleb kavade, programmide, poliitika ja õigusaktide eelnõude keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vajaduse korral tuleb hinnata ka strateegiliste dokumentide elluviimisega kaasnevat piiriülest keskkonnamõju.

Protokoll põhineb suuresti direktiivil 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (nn KSH direktiiv). Sellest tulenevalt lähtutakse ka protokolli rakendamisel üldtunnustatud põhimõtetest nagu laiaulatuslik avalikkuse kaasamine, asjaomaste asutustega konsulteerimine, aruande koostamine, tulemuste integreerimine dokumentide koostamisesse jmt.

Eesti allkirjastas protokolli 21. mail 2003 Kiievis toimunud viiendal ministrite konverentsil ning arvestas protokolli sätetega 3. aprillil 2005 jõustunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) koostamisel. Riigikogu võttis 13. jaanuaril 2010. a vastu piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse (RT II, 2010, 3, 6). Eesti oli 16. osalisriik, kes ratifitseeris kõnealuse protokolli (protokolli on ratifitseerinud ka Euroopa Ühendus organisatsioonina).
 
 

Saksamaa majandusvööndi mereala võrgustiku ruumiline planeerimine

Eesti ei osale keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli kohases piiriüleses keskkonnamõju strateegilises hindamises (KSH), kuid meile on saadetud tutvumiseks järgmised dokumendid:

Ruumilise planeerimise dokumendi eelnõu
KSH aruande kokkuvõte

Taani radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla

 

 

Viimati uuendatud: 10. oktoober 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.