KOV jäätmehooldus toetus

Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse riigieelarvest toetust jäätmehoolduskulude osaliseks katmiseks kooskõlas riigieelarve seadusega. Toetus eraldatakse kohalikule omavalitsusele juhul, kui omavalitsusel on täidetud järgmised tingimused:

  1. tema haldusterritooriumil töötab jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine teises kohaliku omavalitsuse üksuses;
  2. tema territooriumil on korraldatud jäätmevedu jäätmeseaduse §-de 66–69 tähenduses, kui kohaliku omavalitsuse üksusel on korraldamise kohustus jäätmeseaduse § 135 lõike 2 alusel;
  3. tal on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri;
  4. ta on asutanud jäätmeseaduse § 71 prim alusel jäätmevaldajate registri.

Tingimuste selgitused

Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil töötab jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine teises omavalitsuses

Jäätmejaama teenus on suunatud majapidamisest tekkinud jäätmete kogumiseks ning toimib eeldusel, et jäätmevaldajad toovad jäätmed ise jäätmejaama. Kui kõik jäätmejaama haldamisega (ka rajamisega) seotud kulud tasutakse kohapeal vastuvõtu tasude (jäätmekäitluses nn väravatasu) alusel, siis sellise mudeli rakendamisel muutuks jäätmejaama tegelik panus jäätmete kogumisel olematuks. Praktilistel kaalutustel on jäätmejaamade haldamisel võimalik ainult selline mudel, kus teenus on selle kasutajaile (ehk omavalitsuses elavale inimesele) tasuta või kogutakse marginaalne tasu vaid teatud jäätmeliikide üleandmisel (nt vana mööbel, väiksemas koguses ehitusjäätmed jne). Kuna jäätmejaamas kogutud jäätmete edasine käitlemine on tasuline, siis peab omavalitsus need kulud kandma. Kuigi jäätmejaamades kogutakse teatud määral ka metallijäätmeid ning osa puidujäätmetest võib olla rahalise väärtusega, ei muuda see kuidagi jäätmejaama haldamist isetasuvaks või kasumlikuks.
Mis on jäätmejaam? Jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid.
Jäätmejaama tehniline varustatus peab tagama alljärgnevate olmejäätmeliikide vastuvõtmise elanikkonnalt:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
7) puit (20 01 38);
8) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
9) suurjäätmed (20 03 07);
10) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
Jäätmejaama avalikuks kasutamiseks lahtiolekuajad peavad tagama elanikkonnale võimaluse sorditud ja liigiti kogutud jäätmed sobival ajal üle anda vähemalt kolm korda nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval, kokku 24 tunni jooksul.
Eeltoodud nõuded jäätmejaamale on kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2007 määruses nr 4 (Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused). Selle tingimuse saab lugeda täidetuks siis, kui omavalitsus on taganud elanikele jäätmejaama teenuse osutamise samas omavalitsuses või naaberomavalitsuses. Kui jäätmejaam asub naaberomavalitsuses, peab olema omavalitsusel naaberomavalitsusega kokkulepe/leping, mis tagab jäätmejaama teenuse osutamise elanikele. Oluline on ka see, mis tingimustel saavad elanikud jäätmejaama teenust kasutada. Soovime rõhutada, et toetuse saamise tingimuseks on kvaliteetse jäätmejaama teenuse kättesaadavus elanikele, mitte ehitise olemasolu. Antud tingimuse nõuet ei täida muud omavalitsuste vahel sõlmitud lepingud (nt ohtlike jäätmete kogumispunktide kasutamisega, korraldatud jäätmeveo osas sõlmitud lepingud).

Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimub korraldatud jäätmevedu (kui jäätmeseadusest tuleneb kohustus)

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, ei laiene korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus jäätmeseaduse §-de 66–69 tähenduses.
Põhinõuded korraldatud jäätmeveo kohta on kehtestatud jäätmeseaduse §-dega 66–70.

Kohalikul omavalitsuse üksusel on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri

Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse valdkonna arengukavas (ehk riigi jäätmekavas) sätestatut.
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava sisaldab:
1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude arengule tulevikus;
2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;
3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude jäätmevoogude, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi regulatsioon, käitlemisest;
4) uute kogumissüsteemide, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
5) täiendava jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
9) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
10) kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust;
11) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist;
12) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa;
13) jäätmehoolduse rahastamist.
Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega.
Jäätmehoolduseeskiri sätestab:
1) jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korralduse ning sellega seotud tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, mahutite alus ja paiknemine, ühiste kogumismahutite kasutamine;
2) jäätmetest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneda võiva ohu vältimise, või kui see ei ole võimalik, siis vähendamise meetmed, sealhulgas olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul;
3) biojäätmete kompostimise nõuded kompostimise tagamiseks eelneva punkti 2 kohaselt;
4) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik;
5) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded;
6) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmise korra;
7) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra;
8) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded;
9) jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada;
10) järelevalve korralduse jäätmekäitluse üle kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil;
11) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate jäätmekäitluskohtade, välja arvatud prügila järelhoolduse nõuded;
12) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa;
13) jäätmete kogumise korraldus hajaasustusalal;
14) suurjäätmete kogumiskohad, mis asuvad jäätmevaldajast maksimaalselt 15 kilomeetri kaugusel.
Nõuded jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja kohta on kehtestatud jäätmeseadusega.

Kohalik omavalitsuse üksus on asutanud jäätmeseaduse § 71 prim alusel jäätmevaldajate registri

Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra.
Jäätmevaldajate register on väga oluline (praktiliselt ainuke) vahend, et teada saada, kuidas jäätmevaldaja on ühinenud olmejäätmete kogumissüsteemiga. Juhul kui omavalitsusel ei ole jäätmevaldajate registrit, ei ole omavalitsusel ka ülevaadet, kes on liidetud olmejäätmete kogumissüsteemiga ning kuhu olmejäätmed liiguvad. Seetõttu on jäätmevaldajate register põhialus nõuetekohase jäätmehoolduse korraldamiseks omavalitsuses.

 

Viimati uuendatud: 27. juuli 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.