Vesi

Ka veemaastik on maastik ning veekogude puhtusel ning kallaste kujundamisel ja kasutamisel on oluline mõju maastikuilmele ja -kvaliteedile.

Vee puhtusest sõltub muuhulgas näiteks kaldataimestiku liigiline koosseis. Erinevatest allikatest pärit toitained põhjustavad aga samas veekogude kinnikasvamist. Eesti veekogud on mõjutatud elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajandusest pärinevast hajureostusest tulevatest toitainetest.

Veekogude ning nende kallaste kaitsmiseks on seadusega veekogudele määratud erineva laiuse ja rangusastmega vööndid, kus inimtegevust piiratakse. Nendeks vöönditeks on veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Vööndite eesmärgiks on vee kaitsmine hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimine, samuti kallastel asuvate looduskoosluste säilitamine ning inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, aga ka kallastel vaba liikumise ja juurdepääsu veekogudele tagamine.

Veeökosüsteemide kaitseks ja seisundi parandamiseks tegeletakse Eestis veekogude tervendamisega, mille käigus taastatakse veekogu kunagine soodne seisund, parandatakse välisilmet, parandatakse siirdekalade rändetingimusi jne.

 

 

Meremaastik. Foto: Arne Maasik

Veega seondub ka üks meie suurimaid loodusrikkusi – Eesti rannamaastikud. Arvestades meie väikest pindala on Eesti rannajoon märkimisväärselt pikk, koos saartega on selle kogupikkuseks ligi 4000 kilomeetrit. Eesti veemaastikud on reeglina inimtegevusest puutumatud ja näiteks erinevalt paljudest Euroopa riikidest puuduvad meil ulatuslikud meretuulepargid.

 

Tegevusi

  • KIKi toetusmeetme „Vooluveekogude tervendamine” rakendamine
  • Perioodiks 2016–2021 on koostatud:
    o Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava
    o Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
    o Koiva vesikonna veemajanduskava

  • Veemajanduskavade meetmeprogrammide rakendamine

  • Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade koostamine ja elluviimine

 

Vihmavalingutest tingitud sademevee uputused on linnapildis muutumas üha tavapärasemaks ja ka tulevikustsenaariumid prognoosivad taoliste probleemide intensiivistumist.

Linnaruumi kujundamiseks koostatakse ruumilisi strateegiaid, visioone ja arengukavasid. Tihti aga jääb linnamaastike ja linnaliste rohevõrgustikega arvestamine planeerimisprotsessis teisejärguliseks. Planeerimisprotsessis kiirustades jäävad tihti vihmavalingutega toimetulekuks vajalikud meetmed terviklikult läbi mõtlemata, põhjustades hiljem linnaruumis suurejoonelisi üleujutusi.

Üleujutuste vältimiseks tegeletakse aktiivselt avalikkuse ja kohalike omavalitsuste teadlikkuse tõstmisega, et kasutada linnaruumis kaasaegseid lahendusi valingvihmadest põhjustatud üleujutuste leevendamiseks.

Keskkonnaministeeriumis tegeletakse teaduspõhiste uute tehniliste ja looduslike lahenduste levitamisega, kohalike nõustamise ning näidisprojektidega, et suurendada parimate praktikate kasutamist.

2017. aastal alustatakse projektiga „Kombineeritud sademevee strateegia väljatöötamine pilootalal ning tulemuste integreerimine planeeringutesse”, mille eesmärk on väljavalitud pilootalal sademevee terviklahenduse koostamine. Eesmärk on tutvustada võimalikke sademevee lahendusi, mis aitaksid vältida linnaruumis valingvihmadest põhjustatud üleujutusi.

Üleujutus Tallinnas 2016. aastal. Foto: Delfi

 

Viimati uuendatud: 2. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.