Ruumiline planeerimine

Ruumiline planeerimine on üks olulisemaid maastike kasutust suunavaid vahendeid ning üks kolmest maastikukonventsiooni peaeesmärgist. Konventsiooni kohaselt on maastike planeerimine tulevikku suunatud tegevus, mille eesmärgiks on parendada, taastada või luua erinevatele vajadustele ja ootustele vastavaid maastikke. Selle käigus maastikke uuritakse, analüüsitakse, kavandatakse ning kavandatu elluviimise tulemusena luuakse uusi maastikke.

Ruumiline planeerimine on erinevaid valdkondi siduv tegevus, mis annab erinevatele arengu- ja tegevuskavadele ruumilise väljundi ning seob tegevused konkreetsete maa-alade ja maastikega.

Eesti planeerimissüsteem koosneb nelja liiki planeeringutest ning lähtub põhimõttest, et üldisemat liiki planeering on aluseks detailsemale planeeringule. Planeeringud jagunevad üleriigilisteks, maakondlikeks, üld- ja detailplaneeringuteks. Üleriigilised ja maakonnaplaneeringud on riigi tasandil koostatavad planeeringud, mille peamine eesmärk on väljendada riigi keskseid ja regionaalseid ruumilise arengu vajadusi.

Kehtiva üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” põhimõtteid kõigis maakondades täpsustavad 2013. aastal algatatud maakonnaplaneeringud. Nende ülesandeks on regionaalsete arenguvajaduste ruumiline kajastamine. Üld- ja detailplaneeringud koostatakse kohaliku omavalitsuse tasandil. Need väljendavad eeskätt kohalikke vajadusi ning on otseselt maakasutuse ja ehitamise aluseks. Nelja põhiliigi kõrval on võimalik koostada eriplaneeringuid, nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil. Üleriigilise, maakonna- ja üldplaneeringu kõrvale saab koostada teemaplaneeringuid, mis täpsustavad mõnd konkreetset teemat (sh nt maastikud, puhkealad vm), sidudes selle kokku üldisema planeeringulahendusega.

Väljavõte Muhu üldplaneeringust

Planeerimise põhimõtted

Ruumilise planeerimise üldine eesmärk on planeerimisprotsessi kaudu kokku leppida kõikehaaravas ning erinevaid huve tasakaalustavas ruumilises lahenduses, mis arvestab kultuuri- ja looduskeskkonna väärtustega, loodusvarade säästliku kasutamisega ning parendab elukeskkonda. Seeläbi seatakse eesmärgiks ka maastike kvaliteedi tõstmine ja nende tasakaalustatud kasutus. Kõige otsesemalt maastikega seondub planeerimisseadusega seatud kõiki planeeringuliike läbiv elukeskkonna parendamise põhimõte.

Sellest lähtuvalt tuleb planeeringuga olemasolevaid kogukondlikke ja muid väärtusi säilitades luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna kujunemiseks, samuti esteetilise miljöö arenguks. Oluline on väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määramine planeeringutes, samuti neis kultuuripärandi ja miljööväärtuste käsitlemine. Sihiks tuleb seada, et täna kujundatavaid maastikke hindaksid inimesed väärtuslikuks ka mitmekümne aasta möödudes.

 

 

 

 

Tegevusi

  • Koostamisel on uued maakonnaplaneeringud, mis annavad suunised üldplaneeringute koostamiseks.

  • Koostamisel on uus üldplaneeringu koostamise juhend.

  • Kavas on teemaplaneeringutega määratud rohevõrgustiku sisustamine ökosüsteemi teenustega.

  • Tulevikus soodustada erinevate eesmärkide ühildamist planeeringute koostamisel.

 

Eesti Planeerijate Ühingu tegevuse eesmärgiks on parima planeerimisalase praktika väljatöötamine ning levitamine eestisisese koostöö arendamine, kogemuste ja info vahetus eri tasandite planeeringutega tegelevate spetsialistide vahel ning neile regulaarse suhtlusvormi tekitamine, planeerimisalase teabe korrastamine ja levitamine.

Osaletakse õigusloome ja arengudokumentide väljatöötamisel, jälgitakse ja levitatakse kohtupraktikat ning teostatakse õigusloomega seonduvaid analüüse. Ühingu liikmed on erinevatelt kutsealadelt, mis tagab lahendamist vajavale ülesandele erialadevahelise lahenduskäigu.

Eesmärgi saavutamiseks organiseerib ühing planeerimisalast koolitust avalikus ning erasektoris töötavatele planeeringutega tegelevatele spetsialistidele, korraldab  planeerimisalaste materjalide levitamist, tegeleb planeerimisteemaliste konverentside, seminaride jms korraldamisega. Ühing pakub ka teenust planeeringutega seotud ekspertiiside koostamisel. Ühingu liikmed tegelevad suures osas vabatahtlikkuse alusel, ühingul puudub sihtfinantseerimine, mistõttu tuleb laias tegemist vajavas spektris teha valikuid eelistuste osas.

Alates 2015. aastast on ühing ruumilise keskkonna planeerija kutse väljastajaks.

Maastikukonventsiooni võtmes on planeerijate ülesanne kõrgema tasandi planeeringutega, eelkõige üld- ja maakonnaplaneeringu tasand, et tagada väärtuslike maastike säilimine. Eesti iseseisvuse taastamise järel on tehtud maakonnaplaneeringuid kaks korda ning teemadest on olnud kõige väiksem erinevus just väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku osas. Planeerija peab suutma valida, kus on säilitamist (või ka väärtuslikuks arendamist) vajav maastik, kuid planeeringu koostamise käigus peab olema ka selge see, kuidas seda tagatakse – kui pole kasutajat/hooldajat, siis võib maastikupilt areneda plaanitust erinevalt.

Eesti Planeerijate Ühing saab olla oma liikmete kogemusega nõustajaks väärtuste leidmise ning hoidmise kavandamisel, seda nii konsulteerimise, koolitamise kui ka eksperdi ülesandes.

Maastike käsitlus on tavapäraselt üldplaneeringutes ja maakonnaplaneeringutes, kus see on ühe teemana paljude teiste seas. Harvem on tehtud kas teemaplaneeringuid või osaüldplaneeringuid justnimelt eesmärgiga kaitsta konkreetset maastikku. Maastiku säilitamiseks määratud tingimused on praktika kohaselt olnud erinevad – pinnapealsest nimetamisest ja kaardil näitamisest kuni erinevate kasutusklasside ja heki kõrguste määramiseni välja.

Maastiku kasutustingimuste määramisel tundub maaomanikule suure piiramisena kasutustingimuste määramine, samas on aja möödumise järel avaldatud positiivset tagasisidet, näiteks: „meeldiv, et meil on korras väliruum, mis pole eri stiilis hooneid täid pikitud” – seda muidugi juhul, kui on saavutatud osapooli rahuldav kokkulepe, mis ongi hea planeerija ülesanne. Üheks heaks näiteks on 2004. aastal koostatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, kus kohalik omavalitsus soovis koostöös keskkonnaameti ja kohalike maaomanikega määrata selged ehitustingimused, maaomanikud said ehitusõigust juurde kohtades, kus need ei häiri maastikukaitseala vaateid, avatud alad on hoitud siiani avatuna ja kohalikku väärtustades pole maaomanikud kõiki võimalikke ehitusalasid ellu viinudki 13 aasta jooksul – väärt maastik on väärtustanud ka nende kinnisvara. Vaatamata planeeringu algusetapi kirglikele aruteludele ja mõningatele erimeelsustele tundub aja möödudes olevat enamik osapooli tulemusega rahul.

Väljavõte Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringust

 

 

 

Viimati uuendatud: 15. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.