Põllumajandus

Põllumajandusel on oluline roll kultuurmaastike kujunemisel, kuna põllumajandusmaastik moodustab Eesti kogupindalast ligi 1/3 (haritav maa + rohumaad) ning kõikidel selle valdkonna otsustel ja tegevustel on rohkemal või vähemal määral mõju maastikule.

Põllumajanduspoliitika maastikega seotud strateegilised eesmärgid puudutavad maaelu tervikuna, kuid konkreetsete alaeesmärkidena võib siin välja tuua näiteks:

  • traditsiooniliste põllumajandusmaastike ja liigilise mitmekesisuse säilitamise;
  • põllumajandusettevõtluse soodustamise;
  • maaelukeskkonna parandamise;
  • põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise;
  • kultuuripärandi ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise.

Eestis mõjutab põllumajandusmaastikke kõige rohkem Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ning selle raames makstavad toetused. Eestis on ligi 950 tuhat hektarit PRIA registris olevat põllumajandusmaad, kuhu saab taotleda otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava spetsiifilisemaid põllumajanduslikke keskkonnatoetusi. Maastike seisukohalt olulistena võib välja tuua näiteks keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja Natura 2000 toetuse erametsamaale. PRIA toetuse saamiseks peab taotleja täitma erinevaid nõudeid maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks, mille hulgas on ka kohustus säilitada põllumajandusmaal maastikule iseloomulike vorme nagu põõsaste ja puudega ribasid, põllusaari, metsasiilusid, pärandkultuuriobjekte jne.

Looduskaitse ja põllumajanduse ühishuvi objektiks on poollooduslikud kooslused, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena ja mida iseloomustab ühelt poolt suur looduslik liigirikkus, teiselt poolt on tegemist traditsiooniliste põllumajandusmaastikega.

Tüüpiline põllumajandusmaastik. Foto: Herdis Fridolin

 

 

Tegevusi

  • Jätkuvad toetused põllumajandusmaa kasutajatele.

  • Väärtuslikel põllumajandusmaadel tegevuste reguleerimine. Eesmärk on edaspidi enam kaitsta keskmisest paremate (kõrgema boniteediga) muldadega põllumajandusmaid seeläbi, et piiratakse nende maade kasutusotstarbe muutmist. Väärtuslikke põllumajandusmaid kajastatakse ka maakonna- ja üldplaneeringutes.

  • Täna on põllumajandustoetustega kaetud ligi 950 tuhat hektarit, ning võib eeldada, et aastaks 2020 ületab toetusalune pindala 1 miljoni hektari piiri. Arvestades aga, et maakatastris on põllumajandusmaa pindala 1,25 miljonit hektarit, siis on kasvupotentsiaali veel enamgi.

 

Põllumajandusmaastik on aja jooksul oluliselt muutunud. Võrreldes eelmise sajandi algusega on kasutuses oleva maa pindala kõvasti vähenenud ning suur osa endistest rohumaadest on metsastunud.

Allikas: Maaeluministeerium

Samas, kui sadade aastate jooksul moodustasid suurema osa põllumajandusmaastikust looduslikud rohumaad, siis nüüdseks on järjest enam suurenenud haritava maa osakaal ning see trend jätkub.

 

 

Viimati uuendatud: 9. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.