Metsandus

Metsaga on kaetud veidi üle poole Eesti maismaast, seega mõjutab metsamaal toimuv oluliselt kogu riigi maastikupilti. Seda kujundavad nii lagealale sirgunud noor mets, raiesmikud, leht- ja okaspuude vaheldumine kui tormimurru- ja metsapõlengualad ja muu taoline.

Eesti on metsarikkuselt Euroopas lausa neljandal kohal, siinsed metsad laiuvad 2,3 miljonil hektaril. Ligi 26 protsenti Eesti metsadest on erinevate majandamispiirangutega, sh range kaitse all on veidi üle 10 protsendi, kus majandamine on täiesti keelatud.

Eestlased nimetavad ennast põhjusega metsarahvaks. Kui ammustel aegadel pakkus mets rahvale eluks vajalikku toitu, sooja ja varju, siis tänagi pakub mets tööd ligi 67 000 inimesele, mis moodustab üle 10 protsendi Eesti tööhõivatute arvust. Eestis on üle 113 000 metsaomaniku, seega on metsas toimuva osas huvisid ja otsustajaid palju.

Metsamaastik. Foto: Merike Linnamägi

Mets on suur väärtus, kuid ta kasvab aeglaselt, mistõttu nõuab erilist hoolt ja pikaaegselt läbimõeldud tegutsemist. Suurim metsaomanik Eestis on riik, kellele kuulub ligi 40 protsenti Eesti metsadest. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Erametsaomanikel on võimalik abi saamiseks liituda metsaühistutega. Tegemist on erametsaomanikke ühendava organisatsiooniga, mille liikmed saavad professionaalset abi ning infot riiklikest toetustest, puiduturul toimuvast ja kõigest muust, mis metsaomanikule oluline.

Eestis on mitukümmend metsaühistut ja nende liikmete arv kasvab kiiresti – ühistutesse on praegu koondunud rohkem kui 10 600 metsaomanikku. Erametsanduse toetamiseks on riik asutanud sihtasutuse Erametsakeskus, mille ülesandeks on keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Puitu kasutatakse ja väärindatakse järjest tõhusamalt. Jätkusuutliku metsamajandamise põhimõtete kohaselt arvestatakse metsade kasutamisel nii praeguste kui järeltulevate põlvede vajadustega ning majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonna-aspektidega. Riigi ülesanne on luua raamtingimused jätkusuutliku metsanduse tagamiseks, peamised suunised on kirjeldatud Eesti metsanduse arengukavas kuni aastani 2020. See näeb muuhulgas maastike kvaliteedi tõstmiseks ette mitmeid tegevusi – nt metsade majandamise käigus langi loomulikuma maastikku sobivuse tagamise, kahjustatud metsa taastamise, metsanduslike pärandkultuuriobjektide hooldamise ja eksponeerimise toetamise, raiete käigus võimaluse korral sobilike struktuurielementidega elupaigakildude ning jämeda surnud puidu säilitamise, rangelt kaitstava metsa esinduslikkuse parandamise jne.

Vääriselupaik Saarnaki laiul. Foto: Riina Martverk

 

Tegevusi

  • Riik on taganud 10 protsenti Eesti metsade puutumatuse nende range kaitse alla võtmisega. Siin kooslused arenevad üksnes looduslike protsesside käigus. Enim mõjutavad siinset maastikupilti suured häiringud nagu metsapõlengud, tormimurrud ja üleujutused. Majandatavates metsades tegutsemiseks on seatud palju tingimusi, mis tagavad nende säilimise ja hoiavad metsade sidusust. Nii on kehtestatud lankide maksimumpindalad, säilik- ja seemnepuude jätmise kohustus jmt. Pikas ajaskaalas on olulisim metsauuendamise kohustus, mille kohaselt tuleb uuendusraie aladel tagada viie aasta jooksul uue metsa kasvamine.

  • Erametsakeskuses arendatakse erametsanduse tugisüsteemi, sh metsaühistute edendamist ning korraldatakse metsatoetuste andmist. Enim toetusvahendeid suunatakse metsauuendamisele, nii sai uuendamistoetuse kaasmõjul 2015. aastal kasvama aidatud ligi 10 000 hektarit erametsa. Maastikuilme hoidmisel on abiks pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus, mida antakse endiste metsakasutusviiside objektide, nagu vaigukogumispunktid jmt, alalhoidmiseks. Erametsakeskus sõlmib erametsaomanikega ka lepinguid vääriselupaikade kaitseks. Vääriselupaigad on kõrge loodusväärtusega metsaalad, millel on iseloomulikud tunnuselemendid nagu väga vanad puud, lamapuit, allikad, järsakud jmt.

  • Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on sõnastanud riigimetsa hea metsamajanduse tava, millest juhindumine aitab metsa majandada selliselt, et tulevastele põlvkondadele jääks maha hästi hoitud ja mitmekesine mets. Riigimetsale on koostatud pikaajalised metsa majandamise kavad, mis toovad välja metskonna hallatavad metsavarud ja määratlevad olulisemad tegevussuunad nii maakasutuses kui ka metsamajanduses. Kavad on avalikult kättesaadavad RMK kodulehel. RMK ülesandeks on muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine ning praktiliste looduskaitsetööde tegemine riigimaal. Looduskülastuse korraldamisel arvestab RMK looduse taluvuspiire, säästes elurikkust ning maastikku. RMK on rajanud üle Eesti 13 puhkeala, alates 2009. aastast tegeleb RMK külastuskorraldusega ka viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Liikumis- ja tegutsemisvõimalusi on siin hulgaliselt. Äramärkimist väärivad RMK matkateed, millest pikim Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib lausa 820 kilomeetrit. Looduskaitsetöödest korraldab RMK muuhulgas ka koosluste taastamist. See tegevus kujundab oluliselt maastikku. Näiteks taastas RMK 2015. aastal 346 hektaril poollooduslikke pärandkooslusi ja 1656 hektaril sooelupaiku. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on RMK aga rendile andnud üle 20 000 hektari riigimaad. Ka liigikaitsetööd võivad elupaikade sidususe tagamiseks vajada maastiku planeerimist. Nii on RMK kaardistanud lendoravate liikumisvõimalused 47 Virumaal teadaoleva elupaiga vahel ning võtnud oma hooleks lendoravatele nende liikumisteede hoidmise.

 

Viimati uuendatud: 2. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.