Maavarad

Maastikupilti ning maakasutust mõjutab ka maavarade kaevandamine ja kasutamine. Kaevandamine ei hõlma küll pindalaliselt ulatuslikke alasid, kuid sel on suur visuaalne ning ökoloogiline mõju maastike kvaliteedile.

Kaevandamise juures nähakse omaette eesmärgina maastike säästvat kasutust, millega seondub nii tootmise ja kasutamisega rikutud maastike korrastamine kui loodus- ja kultuurmaastike toimivus.

Maavara uurimise detailsusest sõltuvalt võetakse maavaravarud keskkonnaregistris arvele kas tarbevaruna või reservvaruna. Uuritud maavaravarud jaotatakse nende kasutamisvõimalikkuse alusel aktiivseteks ja passiivseteks. Passiivne on uuritud maavaravaru juhul, kui selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ning kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Muul juhul on maavaravaru aktiivne ja selle kaevandamiseks  saab taotleda luba. Seisuga 31. detsember 2015 oli ligi 50 protsenti uuritud maavaravarudest hinnatud passiivseteks.

Maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku ja gaasi on füüsilisest isikust kinnisasja omanikul õigus talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Seda materjali on sama isiku teisele kinnisasjale lubatud transportida ainult Keskkonnaameti loal.

Maavarade kaevandamisega on muudetud suhteliselt väikest osa Eesti pindalast (kehtivate mäeeraldiste ja okupatsiooni ajast jäänud kaevandamisalad). Need on erinevate maavarade puhul järgmised: turvas – ca 30 000 hektarit, ehitusmaavarad (lubjakivi, dolokivi, liiv, kruus ja savi) – 6 400 hektarit ja põlevkivi 54 000 hektarit, seega üle 90 000 hektari (900 ruutkilomeetrit) ehk ca 2 protsenti Eesti maismaast.

Peamiseks probleemiks on kaevandamisega rikutud ja mahajäetud alad, mille korrastamisega on tegeletud juba 1990ndatest aastatest. Paljud ehitusmaavarade karjäärid on jäänud korrastamata, tihtipeale tööd venivad ning ei arvesta kohalike huvisid. Aastatel 2013–2015 viidi maakondade kaupa läbi kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon. Riigi omandis olevatel maadel leiti 169 kunagist karjääri, mille korrastamise ettevalmistavate töödega on alustatud. Ka ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas rõhutatakse, et edaspidi peab maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine toimuma kiiresti, et kohalikel elanikel oleks võimalus kasutada uut maastikku: suplemis- ja kalastamiskõlblikku veekogu, parkmetsa, spordirajatisi ning kasutada tuleb mitmekesisemaid kujundusvõtteid maastiku väärtustamiseks.

Tööstusmaastik. Foto: Arne Maasik

Pärast kaevandamist maha jäetud turbaalasid ehk jääksoid on Eestis ligikaudu 80 tükki, kogupindalaga ca 9800 hektarit, millest üle 6000 hektari on turbavaru täielikult kaevandatud. Kuna jääksood avaldavad keskkonnale negatiivset mõju ning jääksoode spontaanne taastaimestumine on väga aeglane, siis on turbaalade korrastamine oluline. Perioodil 2014–2020 on Eesti on kohustunud korrastama vähemalt 2000 hektarit jääksoid.

Maastikku ja põhjavee omadusi on pöördumatult muudetud põlevkivi kaevandamisega (sh üle ujutatud kaevandused ja karjäärid). Kaevandamisjärgsed maapinna võimaliku vajumise ning veerežiimi muutustega tekitatud probleemid tuleb lahendada KOVidel ja riigil, kui kaevandamine on lõppenud rohkem kui 10 aastat tagasi (kokku 142 ruutkilomeetrit).

 

Tegevusi

  • Käimasolevad:
    - mahajäetud ja ammendatud turbaalade korrastamine (2000 hektarit);
    - kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine;
    - koostamisel on „Kaevandamis- ja uuringualade korrastamise käsiraamat”, mis käsitleb ehitusmaavarade kaevandamisalade korrastamist.

  • Lähiajal plaanis:
    - jätkata mahajäetud ja ammendatud turbaalade korrastamist;
    - jätkata kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamist;
    - maapõue strateegia valmimine

  • Midagi tulevikuks:
    - alustada maapõue strateegias kavandatu elluviimist;
    - jätkata õigusaktide täiendamist, et seal sätestatu võimaldaks tagada maksimaalselt keskkonnaohutu maapõue ja maavarade uurimine ning kasutamine.

 

Tükkturba kaevandamine Pääsküla rabas. Foto: Herdis Fridolin

Korrastatud Vanaküla põlevkivikarjäär (siit lähevad taimeread)

 

Viimati uuendatud: 2. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.