Maastikuarhitektuur

Maastikuarhitektuuri objektiks on kogu välisruum – nii linnas kui maal. Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku ruumilise terviklahenduse väljatöötamine, säilitades ja esile tuues maastikuväärtusi ning võttes seejuures arvesse kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja ökoloogilisi aspekte.Maastik ühendab kogu arhitektuurivaldkonda – olles maastikuarhitektile objektiks, hoonearhitektile asukohaks ja sisearhitektile vaatesihiks.

Rahvusvaheliselt on määratletud, et maastikuarhitekt rakendab esteetilisi ja teaduslikke põhimõtteid projekteerimisel, planeerimisel, analüüsil nii looduslikus kui ehitatud keskkonnas. Maastikuarhitekti töö hõlmab maastiku uurimist ja hindamist, maastikuarhitektuursete ehitusprojektide ja ruumiliste planeeringute koostamist, rajatiste projekteerimist ja maastikuehituse järelevalvet, parkide ja mälestiste restaureerimist, taimmaterjali hindamist, valimist ja hooldamise korraldust ning keskkonnamõjude hindamist.

Maastikuarhitektid peavad tähtsaks oskust lugeda maastikku. Nende kaasabil on viimastel aastatel valminud näiteks külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri uuringud rahvus- ja loodusparkides (Lahemaal, Matsalus, Otepääl, Haanjas), linnade ajalooliste piirkondade mälu-uuringud (Supilinn) jt. Samuti on oluline maastiku esteetika hoidmine, seetõttu on väärtuslike maastike teemaplaneeringutele lisatud esteetiline hindamine (nt Tartu maakonnas). Koostatud on ka hulgaliselt maastiku- ja pargihoolduskavasid.

Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL) on 2003. aastal loodud professionaalseid maastikuarhitekte ühendav erialaliit, mis on Rahvusvahelise maastikuarhitektide föderatsiooni IFLA (International Federation of Landscape Architects) liige, esindades seeläbi Eesti maastikuarhitekte ka rahvusvahelisel tasandil.

Tamula ranna-ala maastikuarhitektuurne lahendus. Foto: Andres Viitkar

 

Tegevusi

  • EMAL on korraldanud rahvusvahelisi konverentse, millest suurimad on olnud 35 riigi esindajaga EFLA (European Foundation for Landscape Architecture) kongress „Mind the Gap. Landscape for a New Era“, mis toimus 2012. aastal ja Baltic Landscape Forum 2014. aastal. Viimasel käsitleti just Euroopa maastikukonventsiooni – selle olemust, sisu ja rakendamismeetmeid. Osalesid maastiku kaitse, haldamise ja planeerimisega igapäevaselt tegelevad spetsialistid Eestist, Euroopa Nõukogust ja CivilScape võrgustikust.

  • EMAL korraldab erinevaid maastikuarhitektuurialaseid koolitusi. Näiteks on 2017. aastal on planeeritud rahvusvaheline seminar „Low impact design e maastikukujundus loodusega“ II, „Sademevee käitlemise innovatiivsed lahendused“ ja erinevaid taimmaterjale tutvustavad koolitused.

  • EMAL teeb koostööd Eesti Planeerijate Ühingu ja Tartu Ülikooliga Tartu planeerimiskonverentsi korraldamisel; EALi ja ESLiga Eesti arhitektuuripreemiate väljaandmisel ning suveseminari korraldamisel.

  • EMAL osaleb õppekavade väljatöötamisel ja arendamisel, et siduda õppe teoreetiline pool tugevamalt maastikuarhitektide igapäevapraktikaga ja seeläbi tagada maastikuarhitektide kvaliteetne väljaõpe.

  • EMAL tegeleb maastikuarhitektuuri tutvustamisega laiemale üldsusele, mis kulmineerub rahvusvahelise maastikuarhitektuuri kuu (aprill) ajal. Igal aastal antakse välja aastapreemiad. 2017. aastal koostatakse maastikuarhitektuursete võistluste korraldamise juhend ja viiakse läbi esimene võistlus. Koostöös Põhja- ja Baltimaade erialaliitudega töötatakse välja ühise erialase ajakirja kontseptsioon ja pannakse kokku selle toimetuskolleegium.

  • EMAL annab välja kutsekvalifikatsioone ja loomestipendiume ning osaleb eriala puudutava seadusandluse väljatöötamisel.

 

Näiteid

Ussikeeled Osmussaarel.
Foto: Kristiina Kupper

EMAL korraldab koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Linnavalitsusega seminari, et tutvustada looduslike rohttaimede kasutamise võimalusi haljastuses.

 

Pärnu Rannapark 2009. aastal ja sama koht peale rekonstrueerimist 2014. aastal. Fotod: Kristiina Kupper ja Augustiunetus

Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine. Tegemist on looduskaitsealuse ja Pärnu vanalinna ja kuurorti muinsuskaitsealal asuva pargiga, mille esteetika ja funktsionaalsus ei vastanud Pärnu, kui suvepealinna kuvandile. Põhiliselt liiguti pargialalt läbi, et jõuda randa. Kvaliteetse maastikuarhitektuurse lahendusega on Rannapargi ajaloolised väärtused säilinud ja esile tõstetud ning loodud mitmekülgsed võimalused pargi kasutamiseks.

 

Viimati uuendatud: 2. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.