Looduskaitse

Eestis on looduskaitse all 18,5 protsenti maismaast ja 31 protsenti veealast. Eesmärgiks on tagada võimalikult suur looduslik mitmekesisus, elupaikade ning liikide soodne seisund ning säilitada kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtuslik looduskeskkond.

Tänapäevane looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele liigikaitsele eelkõige elupaikade terviklikkuse säilitamisele ja inimeste loodusteadlikkuse edendamisele. Seoses Natura 2000 võrgustiku loomisega lisandus mitmete seniste maastikukaitsealade kaitse-eesmärkide hulka üle-euroopalise tähtsusega elupaikade kaitse. Selle kõrval on üha enam suundumuseks ka kultuuripärandi väärtustamine, eelkõige rahvusparkides, kus see on omaette eesmärgiks lausa seaduse alusel, kuid ka teiselt kaitstavatel aladel.

Riiklikul tasandil tegeleb looduskaitsealase töö korraldamisega eelkõige Keskkonnaamet, praktilisi looduskaitselisi töid viib kaitsealadel läbi ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnaamet viib ellu keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise riiklikult seatud suuniseid/kavasid/eesmärke, olles kaitstavate loodusobjektide valitseja ja erinevate keskkonnakasutuslubade andja ning keskkonda mõjutavate tegevuste kooskõlastaja.

Otseselt maastikukaitsele ja sellest tulenevatest eesmärkidest ka -korraldusele on suunatud kaitsealade loomine ja haldamine. Põhiosa kaitsealadest moodustavad looduskaitseseaduse alusel loodud rahvuspargid, maastiku- ja looduskaitsealad ja Natura 2000 alad. Kaitstavatel alade tegeletakse maastike väärtusete säilitamise, kaitsmise, uurimise ja tutvustamisega.

Väärtuste säilimiseks ja taastamiseks piiratakse siin maastikku negatiivselt mõjutavaid tegevusi ning viiakse läbi praktilisi positiivse mõjuga töid. Olgu selleks näiteks poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine, raiete teostamine vaadete avamiseks, samuti kraavide sulgemine ja häilude rajamine looduslike metsa- ja sookoosluste taastamiseks. Peamisteks instrumendid eesmärkide saavutamisel on igale alale kinnitatav kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava.

Rabamaastik on üheks meie ürglooduse võrdkujuks. Foto: Tiit Sillaots

 

Tegevusi

  • Looduskaitseliste piirangute asja- ja ajakohasuse tagamiseks hinnatakse pidevalt kaitstavate alade kaitserežiimide sobivust. Tulemusena võib osutuda vajalikuks nii kehtiva kaitsekorra rangemaks muutmine kui ka leevendamine ning juhul, kui alalt on väärtused kadunud, siis ka selle kaitse alt välja arvamine. Kaitsealadele koostatakse eesmärkide saavutamiseks pikaajalised rakendus- ja tegevusplaanid ehk kaitsekorralduskavad.

  • Jätkuvaks tegevuseks on looduskaitse ja põllumajanduse ühishuviks olevate poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine. Olles tekkinud inimtegevuse tulemusena, iseloomustab neid ühelt poolt suur looduslik liigirikkus, teisalt on aga tegemist traditsiooniliste põllumajandusmaastikega, mille hooldamist ja taastamist toetatakse nii looduskaitseliste kui põllumajandusmeetmetega.

  • Üha rohkem tegeletakse kaitsealadel kultuuripärandi kaitse ja uurimisega, koostatud on mitmeid asustuse ja maakasutuse uuringuid – näiteks Matsalu rahvuspargi külade uuring, projekt „Lahemaa mälumaastikud 2007–2010” ja selle jätkuprojekt aastatel 2015–2017. Samuti on moodustatud Lahemaa Rahvuspargi ehituspärandi töögrupp, kuhu kuuluvad erinevate valdkondade esindajad ning kohalikud elanikud.

  • Eesmärgiga hüvitada maaomanikele looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu, on 2008. aastast alates makstud Natura 2000 võrgustiku alale jäävate erametsamaa omanikele toetust piirangute rangusele vastavalt 60 või 110 eurot hektari kohta aastas. Keskkonnaministeerium on koostöös Maaeluministeeriumiga ette valmistanud maaelu arengukava muudatusettepaneku, et maksta sama toetust sarnaste piirangute olemasolul ka Natura võrgustikku mitte kuuluvate alade sihtkaitsevööndite erametsaomanikele, kel kokku toetusõiguslikku maad ca 4000 hektarit.

  • Keskkonnaameti algatusel ning vedamisel on mitmete kaitsealade juurde moodustatud kohalikud koostöökogud, mille eesmärgiks on kaasata piirkonnaga seotud huvigruppe kaitseala tegevuste elluviimisesse ja probleemide lahendamisse. Sellised koostöökogud on kõigi Eesti rahvusparkide juures, kuid ka näiteks Alam-Pedja looduskaitsealal.

 

Näide

LIFE+ projekt „Elu alvaritele” Eesti loopealsete karjamaade taastamiseks

Projekti eesmärgiks on taastada Saaremaal, Muhus, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal 2500 hektari suurusel alal veel säilinud loopealsed ja rajada nende alade edasiseks karjatamiseks vajalik taristu. Projektis on oluline roll loopealse elupaiga väärtuste tutvustamisel ning teadlikkuse tõstmisel. Projekti kestab 2014.-2019. aastani.

Projekti viivad ellu Keskkonnaamet, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu 3,7 miljonit eurot, millest 75 protsenti on Euroopa Ühenduse LIFE + Loodus programmi ja 25 protsenti Eesti riigi panus.

 

 

Lambad loopealsel. Foto: Herdis Fridolin

 

Viimati uuendatud: 2. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.