Jäätmed

Maastiku kvaliteeti panustavad jäätmekäitlusvaldkonnas kõik tegevused, mille eesmärk on prügistamise ja ebaseadusliku ladestamise vähendamine, samuti kaevandamisjäätmete käitlemine.

Jäätmekäitluse aluspõhimõttena rakendatakse ka Eestis jäätmekäitlus-hierarhia viieastmelist eelistusjärjekorda:

  1. vältimine ja vähendamine;
  2. korduskasutamine;
  3. ringlusse võtt ehk materjalina taaskasutamine uute toodete tootmiseks; 
  4. muu taaskasutus, sh energiakasutus ehk jäätmete põletamine energia saamiseks, aga ka mineraalsete materjalide kasutamine tagasitäiteks jms;
  5. viimasena jäätmete kõrvaldamine sh ladestamine prügilatel.

Sellel mõneti ideaali kirjeldaval astmestikul on edenetud, aga mitte ka veel väga kiiresti, palju tööd on ikka veel ees.

 

 

Raadi vanale lennuväljale on aja jooksul ladestatud umbes 12 000 tonni rehve, probleemi lahendamisega tegeleb Keskkonnainspektsioon. Foto: Keskkonnainspektsioon

 

Jäätmete ladestamine

Jäätmete ladestamisel on varem olnud ka maastikele oluline negatiivne mõju, veel 2001. aastal toimis Eestis üle 150 ladestuskoha ehk prügila, kuid Euroopa Liiduga liitumise protsessis võeti üle prügiladirektiiv ja alates 2001 vähenes töötavate prügilate arv kiiresti. Alates 2009. aastast on jäätmete ladestamine lubatud vaid uutel, spetsiaalselt ehitatud põhja-konstruktsiooniga prügilatel.

Juba 2009. aasta suvest on neid olme-tavajäätmetele jäänud kasutusele vaid viis, lisaks ehitus-lammutusjäätmete prügila Tallinnas Koplis ja põlevkivitööstuse jäätmete prügilad Ida-Virumaal.

Kohalik prügila Saaremaal, 2004. Foto: Peeter Eek

Enamus vanadest nõuetele mittevastanud prügilatest korrastati 2013. aastal, paar viimast aga 2015. aasta lõpuks. Korrastatud ja tehniliste võimaluste piires ohutuks on muudetud ka ohtlike tööstusjäätmete prügilad Ida-Virumaal. Lähiaastatel on kavas Kukruse kaevandusjäätmete hoidla ohutustamise projekt. Ka mõned teised vanad aherainehoidlad Ida-Virumaal võivad riske omada ja vajavad edasist tähelepanu.

Suletud ja korrastatud olmejäätmete prügila Viljandimaal. Foto: Peeter Eek

Seega on mitmeid aastakümneid kestnud sageli üsna kontrollimatule ladestamisele tuginenud jäätmekäitlussüsteem oluliselt muutunud, 2013. aastast alates on ka segaolmejäätmete osas valdavaks saanud selliste jäätmete energiakasutus, seda nii otsese põletusena Iru jäätmepõletustehases, kui ka segaolmejäätmetest jäätmekütuste tootmises, mis valdavalt põletatakse tsemenditehastes.

Ühelt poolt tähendab see, et pea üle Eesti tuuakse segaolmejäätmed käitlemiseks Tallinna – lahendus, mida veel 2009. aastal peeti üsna uskumatuks –  aga ka seda, et kõigist tekkinud olmejäätmetest ladestatakse prügilatel viimastel aastatel vaid 6-7 protsenti, mistõttu on viidud igas mõttes miinimumini ka varasem prügilatega seotud negatiivne mõju maastikele.

 

Jäätmemaja Abrukal

Jäätmekäitlussüsteemi kiire areng viimase 10-15 aastaga on märgatavalt aidanud vähendada jäätmekäitluse keskkonnamõjusid, aga ka mõjusid maastikele. On üksjagu tegevusi, millel on parandamise võimalusi, aga palju sõltub ka tavaliste inimeste käitumisest olemasolevate lahenduste kasutamisel. Sageli esineva prügistamise vältimiseks on enam käidavates kohtades, sh RMK puhkekohtades, paigaldatud avalikke kogumismahuteid.

Foto: Peeter Eek

Jäätmete käitlemine

Jäätmekäitlussüsteemi oluline põhimõte on jäätmete käitlemine (teatud eranditega) vaid vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes, mis peab tagama selliste tegevuste keskkonna- ja terviseohutuse.

Arusaadavalt eeldab see kõige eeldusena maksimaalse ulatusega tekkinud jäätmete kogumist, st näiteks olmejäätmete kogumise osas eesmärgina võimalikult kõigi jäätmevaldajate sidumist kogumissüsteemiga. Selline eesmärk seati juba 2002. aastal Üleriigilises jäätmekavas aastateks 2002–2007. Selle saavutamiseks lisati 2004. aastal jäätmeseadusse nn korraldatud jäätmeveo põhimõte, mille rakendamisega on edasistel aastatel siiski ilmnenud üksjagu probleeme. Seetõttu on kogumissüsteemiga liitumise osas lünkasid ja piiratud mahus on paraku jätkunud ka ebaseaduslikud tegevused, nagu kodune jäätmete põletamine, segaolmejäätmete viskamine erinevatesse liigiti kogumise konteineritesse ja ka maastikes nähtav ulaladestamine.

Pakendijäätmed

Alates 2005. aastast toimib pakendijäätmete liigiti kogumine avalike konteineritega ja teatud joogipakendite kogumine tagatisraha süsteemis. Neist viimase on tarbijad hästi omaks võtnud ja see on vähendanud märgatavalt just joogipudelite- ja purkide reostust ka maastikel. Pakendijäätmete kogumine nn konteinerkogumise süsteemides toimib siiski ebaühtlaselt, seda nii vastutavate pakendiorganisatsioonide kohatise tegevusetuse kui ka kohalike omavalituste piiratud võimekuse ja huvi tõttu. Sellisel pakendijäätmete liigiti kogumisel  on seega veel üksjagu arenguruumi, kuigi igas Eestis omavalitsuses on sellised konteinerid olemas ja elanikud saavad ka pakendijäätmed tasuta tagastada, kui soovivad.

Pakendikonteinerid Tallinnas. Foto: Peeter Eek

Pakendijäätmete käitlus tugineb Eestis laiendatud tootjavastutuse põhimõttele, aga seda rakendatakse jäätmekäitluses ka mitmete teistele tootegruppidele. Eestis kehtib teatud tootegruppide tootjate (sh maaletoojate) kohustus tagada nende turule toodud toodetest tekkinud jäätmete üldisena tasuta kogumine ja edasine nõuetekohane käitlemine, mis reeglina tähendab, et selliste jäätmete valdaja saab need käitlemiseks tasuta üle anda. Sellisel põhimõttel kogutakse elektroonikaromusid, patareide ja akude jäätmeid, rehvide, romuautode ja ka põllumajandusplastidega seotud jäätmed. Ka need lahendused aitavad vältida ulaladestamist ehk maastike risustamist.

OÜ Paikre jäätmejaam Pärnumaal. Foto: Peeter Eek

Nii eelloetletud jäätmeliikide aga veel mitmete olmes tekkivate jäätmete kogumiseks, nagu suurjäätmed, olme tekkivad ohtlikud jäätmed, vanapaber ja papp, aia- ja pargijäätmed, kasutuskõlblikud rõivad ja muud majapidamisesemed, on kohalikud omavalitused loonud riigi toetustega jäätmejaamade võrgustiku, mille üks eesmärke on samuti arusaadaval viisil selliste jäätmete ära andmise võimaluse loomine ja sellega ebaseaduslike käitluse vältimine. Ka jäätmejaamade võrgustikus on veel palju avamata potentsiaali.

 

Viimati uuendatud: 2. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.