Arhitektuur

Arhitektuur loob suure osa meie igapäevasest elukeskkonnast. Valdkond tervikuna hõlmab nii linnaehitust, urbanistikat, mahulist, sise- ja maastikuarhitektuuri kui ka arhitektuuriajaloo uurimist ja arhitektuurikriitikat. Arhitektuurivaldkond väärtustab elukeskkonda kui tervikut, mis koosneb ehitatud keskkonnast ja looduskeskkonnast. Selle terviku väljenduseks on meid ümbritsev maastik.

Ehitatud keskkonna loomine ja ehitamine on pikaajaline protsess. Ehitised kestavad maastikus aastakümneid ja seega on arhitektuuril oluline roll väärtuste jätkusuutlikul edasikandmisel. Maastikku ilmestav kõrgetasemeline arhitektuur ja kvaliteetne avalik ruum soodustab hooliva kogukonna kujunemist. Ehituskultuur kujundab kultuurmaastikku. Kultuuriruumi osana peab maastik kujundama ühiskonna tasakaalustatud ja loovust väärtustava elukeskkonna, väljendades ühtlasi selle kaudu valitsevaid väärtushinnanguid.

Teaduskeskus AHHAA keskus Tartus. Foto: Arne Maasik

Praegu ehitatav keskkond jääb püsima aastakümneteks. Ka kahaneva rahvaarvu juures tuleb pidevalt kavandada uusi elamualasid ja täiendada taristut. Samal ajal on vajalik korrastada ja kohandada uuteks kasutusteks olemasolevaid hooneid.

Eesti nüüdisarhitektuur on meie riigi identiteedi osa: arhitektuur ja disain aitavad kujundada ning väärtustada Eestit kui hinnatud elu- ja tööpaika. Samamoodi tunnustatakse teisteski Euroopa riikides arhitektuuri kui üht kultuuri osa. Euroopa Liidu liikmesriigid käsitlevad arhitektuuritemaatikat laiemalt kultuuri ja majandusega seoses: seda hinnatakse mitte ainult kui üht kunsti- ja kultuuripärandi valdkonda, vaid ka kui ühiskonnale osutatavat professionaalset teenust ehitatud keskkonna kujundamisel.

Eestis koondab professionaalseid arhitekte Eesti Arhitektide Liit. EAL on loomeliit, kes räägib kaasa avaliku ruumi planeerimises ja ehitatud keskkonna küsimustes, algatades debatte ja visiooniarutelusid ning korraldades võistlusi ja näitusi. Arhitektide roll on kavandada ja kujundada vastutustundlikult tihedalt asustatud eluruumi. Eesti arhitektuuri tutvustamise ja teadlikkuse kasvatamisega tegeleb Eesti Arhitektuurikeskus. EAK missiooniks on arhitektuuriettevõtete konkurentsivõime kasvatamine, nüüdisaegse Eesti arhitektuuri ja linnaehituse edendamine, selle rahvusvahelise tuntuse kasvatamine ning arhitektuuriinfo kogumine ja levitamine kodu- ja välismaal. Aktiivselt tegutseb seltsing Arhitektuurikoda, mis koondab erialaorganisatsioone ja arhitektuurikoole ning edendab regulaarse infovahetuse abil valdkonnasisest koostööd. MTÜ Ruumiharidus eestvedamisel tegutseb Arhitektuurikool – arhitektuuri huvikool.

Kõrgetasemelise arhitektuuri tähtsust linna- ja maakeskkonnas rõhutab Euroopa Nõukogu 12.02.2001 resolutsioon. Olulisteks dokumentideks on siinjuures Torremolinose Harta (1983), mis sõnastab Euroopa regionaal-ruumilise planeerimise printsiibid ja regulatsiooni ning Granada Euroopa Arhitektuuripärandi Kaitse Konventsioon (1985), millega Eesti ühines 1995. aastal. Nende dokumentide mõju loodushoiu ja säästliku arengu põhimõtete ning arhitektuuripärandi säilitamise vajaduse osas avaldub juba täna Eesti keskkonnastrateegia sõnastuses, muinsuskaitse ning säästva arengu seadustes, samuti Agenda 21 programmis ja „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” riiklikus strateegias.

Ehitatud keskkonna kujunemise tervikprotsess kavandamisest kasutamiseni on Eestis täna killustunud, selle osalised lähtuvad erinevatest eesmärkidest ja väärtushinnangutest. Kvaliteetse ja väärtuspõhise elukeskkonna senisest teadlikum ja läbimõeldum arendamine aitaks tõsta Eesti elukvaliteeti, suurendada elanike heaolu. Turvaline, hästitoimiv ja kõrge ehituskunstilise tasemega elukeskkond on igaühe põhiõigus.

Järjest enam mõistetakse keskkonda tervikuna, mis hõlmab ka linnalist keskkonda, kus elab umbes 70 protsenti Eesti elanikkonnast.

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia 2016 pälvis Pärnu rannastaadioni hoone, KAMP Arhitektid. Foto: Terje Ugandi

 

Tegevusi

  • Kultuuriministeeriumi eestvedamisel kutsutakse 2017. aastal kokku ministeeriumiteülene nn ruumiloome ekspertkogu, mille suuniseid kasutatakse arhitektuuri, planeerimist ning ehitamist puudutavate õigusaktide muutmise ja/või täiendamise ettepanekute tegemisel Vabariigi Valitsusele ja valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele ning nende organitele; samuti riigi arhitektuuripoliitika ja ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste väljatöötamisel.

  • EAL algatas ja viib läbi Eesti Vabariik 100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum”, mis tegeleb linnakeskuste korrastamisega. Regionaalpoliitikat toetava programmi raames korraldatakse arhitektuurivõistlused ja korrastatakse nende tulemusel 15 Eesti väikelinna keskväljak, peatänavad või nende ümbrus. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks ja meeldivamaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist. Avaliku ruumi lahendused on kavas välja ehitada juubeliprogrammi raames hiljemalt aastaks 2020.

  • EAL tegeleb kutsekvalifikatsiooni andmise ja eriala puudutava seadusandluse nõustamisega.

  • EAK korraldab suuremaid rahvusvahelisi arhitektuurisündmusi: Tallinna Arhitektuuribiennaal ja Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioon. Lisaks nendele korraldatakse kohapeal populaarseid Välkloenguid, ekskursioone ja koolitusi ning antakse välja trükiseid.

  • EAL aitab korraldada arhitektuurivõistlusi olulistele hoonetele ja planeeringutele. Samuti on EAL koostanud vabalt kasutatava arhitektuurivõistluste juhendi eesmärgiga aidata kaasa heade tavade jätkamisele arhitektuurivõistluste korraldamisel.

  • Kõrge tasemega avalike hoonete arhitektuuri kõrval on vaja pöörata suuremat tähelepanu Eesti maastikke suures osas kujundavate väiksemate hoonete (nt väikeelamud ja abihooned) arhitektuursele kvaliteedile. Selleks on vaja tõsta omavalitsustes arhitektuuriteenistuste kvaliteeti. Olukorda aitaks parandada vastavate tüüpprojektide olemasolu, mille koostamiseks võiks korraldada arhitektuurivõistlusi.

 

Viimati uuendatud: 9. märts 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.