Kliimarahastus

Enampakkumistulu kasutamine kliimamuutuste leevendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust vähemalt pool tuleb kasutada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 kohaselt).

Enampakkumistulu kasutamine kavandatakse mitmeaastaseks perioodiks riigi eelarvestrateegias ning ettepanek selleks valmib ministeeriumite koostöös. Riigi eelarvestrateegias esitatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid.

Riigi eelarvestrateegia järgi on perioodini 2020 Keskkonnaministeeriumi vastutusalas kolm meedet, millest üks puudutab üleujutusi, teine kliimamuutuste pilootprojekte ja kolmas on „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“, mis näeb ette arenguriikide toetamist kliimamuutuste vallas.

 

 

 

Eesti toetus arengumaadele

2009. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. kohtumisel otsustasid arenenud riigid toetada arengumaid kliimamuutuste leevendamises ja nende mõjudega kohanemises 2020. aastani igal aastal 100 miljardi USA dollariga. Täpsemat infot kokkuleppe kohta leiab siit. Eesti on vabatahtlikkuse alusel lubanud aastani 2020 toetada kliimamuutustega seotud tegevusi arengumaades igal aastal 1 miljoni euroga.

Ajavahemikus 2010–2012 andis Euroopa Liit arenguriikidele nn kiire rahastamise näol 7,3 miljardit eurot, millest Eesti panus oli 3 miljonit eurot. Aastal 2014 oli Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse riigi eelarvestrateegia järgi 423 000 eurot ning aastatel 2015–2020 on ette nähtud igal aastal 1 miljon eurot, mis tuleb enampakkumistuludest.

Eesti peab oluliseks abistada eelkõige riike, mis on kliimamuutuste poolt kõige rohkem ohustatud, sh väikseid arenevaid saareriike. Aastatel 2011–2017 on panustatud 1 miljon eurot ÜRO Rohelisse Kliimafondi, tehtud projekte koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ja toetatud Teeme Ära maailmakoristust.

 

Eesti toetatud kliimaprojektid arengumaades

  • GCCA projekt kliimamuutustega kohanemiseks Bhutanis
  • UNEPi projekt kliimamuutustega kohanemiseks Afganistanis
  • ITU projekt Vaikse ookeani väikesaartel
  • Teeme Ära maailmakoristus

Alates 2017. aastast on võetud suund toetada Eesti projekte arengumaades, mis samas ei välista teist tüüpi kliimakoostöö jätkumist. Eesmärk on toetada Eesti ettevõtteid ja MTÜsid, kelle väljatöötatud lahendusi on võimalik arengumaades rakendada. Projektide leidmiseks korraldatakse igal aastal vähemalt üks taotlusvoor, millest esimene toimub 2017. aastal. Taotlusvoorude korraldamisel võetakse arvesse Eesti rohetehnoloogia sektori analüüsi tulemusi (loe ka uuringu kokkuvõtet).

Täpsem info taotlusvooru kohta avaldatakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel vooru avanemisel.

Lisainfo: Piret Väinsalu, kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist, piret.vainsalu@envir.ee, 626 2851.

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.