Kliima

    

Mis on kliima?


Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Kliima jaguneb omakorda kliimavöötmeteks, mis tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes – päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab neid erinevalt.

Kliimamuutus


Kliimamuutus on märksõna, mis lähimatel aastakümnetel otseselt või kaudselt mõjutab kõigi meie tegemisi ja olemist. Millega on tegemist?

Kliimaolud on Maa ajaloo jooksul muutunud kogu aeg ja viimase 400 000 aasta jooksul on olnud kolm perioodi, kui maakera keskmine temperatuur on olnud kõrgem kui praegu. Alati on selle soojenemise kaaslaseks olnud süsihappegaasisisalduse suurenemine atmosfääris.

Süsihappegaasi sisaldus on praegu ligi veerandi võrra  suurem, võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga, ja on viimase 160 000 aasta suurim. Ka on Euroopa keskmine õhutemperatuur viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1oC võrra ning teadlased väidavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2-6,3oC võrra.

Valdav osa teadlastest ja inimkonnast on veendunud, et kliimamuutuste põhjuseks on muu hulgas inimtegevus, mille käigus paisatakse atmosfääri kasvuhoonegaase.

Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed on:

  • Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid;
  • üleujutuste risk suureneb;
  • mulla kvaliteet halveneb (eriti erosiooni tagajärjel);
  • pikenevad kuivaperioodid ja kõrbed levivad ka Lõuna-Euroopasse;
  • ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib;
  • põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub;
  • suureneb metsatulekahjude oht;
  • mõju põllumajandusele on põhjapoolses piirkonnas positiivne, lõuna pool negatiivne, mis toob kaas toidunappuse ja toiduhindade tõusi;
  • kalanduse potentsiaal väheneb;
  • suurenevad kinnisvarakahjustused;
  • äärmuslikud temperatuurid muutuvad kõrgemaks ja temperatuuri kõikumine päeva jooksul väheneb;
  • mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike, osaliselt võib mõju olla ka positiivne;
  • muutub turismi potentsiaal;
  • tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele;
  • rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk;
  • liigid (sh inimene) ja elupaigad liiguvad põhja suunas, mägedes tõuseb lumepiir kõrgemale.

Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed on kogu inimkonna ühine mure ja seetõttu on vaja kiirelt arendada tehnoloogiat ja keskkonnaprotsesside reguleerimisel teha rahvusvahelist koostööd. Arenenud riikide tööstus on tänaseks kõrgel järjel, kuid selle saavutamiseks on ära kasutanud suurem osa maailmas toodetud energiast, põhjustanud suurema osa reostusest ja paisanud õhku rohkesti süsinikdioksiidi. Tänaseks on need riigid arendanud majandust ja tööstust tasemeni, kus nii energiakasutus kui saastumine hakkavad stabiliseeruma. Arengumaad aga alles liiguvad sinna poole ning nende riikide energia tarbimine ja saastamine hakkab suurenema. Sellepärast peavadki riigid lahendusi leidma ühiselt.

Kliimamuutustega kohanemine

  • Järgmise 50 aasta jooksul avaldab kliimamuutus tõenäoliselt sügavat mõju olulistele majandusharudele, eriti põllumajandusele, energeetikale, transpordile, turismile ja tervishoiule.
  • Kliimamuutus kiirendab ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kadu.
  • See mõjutab majapidamisi ja ettevõtteid ning teatavaid ühiskonnarühmi, nimelt eakaid, puuetega inimesi ning madala sissetulekuga majapidamisi. Mõju on piirkonniti erinev – eriti haavatavad on ranniku-, mäestiku- ja lammialad.
  • Võitlus kliimamuutuse vastu peab toimuma kahel tasandil: leevendamine (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) ja kohanemine (toimetulek vältimatute tagajärgedega).


(allikas: Euroopa Komisjoni Valge raamat: Kliimamuutustega kohanemine, Euroopa tegevusraamistik)

IPCC ehk valitsustevaheline kliimamuutuste paneel


IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) peamised eesmärgid on:

  • hinnata objektiivselt teaduslikku informatsiooni kliimamuutuste erinevate aspektide kohta;
  • hinnata keskkonna- ning sotsiaalmajanduslikku mõju kliimamuutusele;
  • formuleerida realistlik kasvuhoonegaaside küsimuse juhtimise strateegia.

IPCC ei vii ise läbi uuringuid ega kliima seiret, hindamine põhineb publitseeritud teaduslikul/tehnilisel kirjandusel. IPCC-s saavad osaleda ÜRO ja WMO liikmed.

Kliima-alased kokkulepped ja regulatsioon

Ennetamaks kliimasüsteemi ohtlikku häirimist on nii rahvusvahelise kui ka Euroopa Liidu tasandi peamine kliimakaitse-alaste tegevuste eesmärk hoida maakera keskmise temperatuuri tõus võimalikult palju alla kahe kraadi (Celsiuse järgi) võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.

Rahvusvahelised kokkulepped

Rahvusvahelisel tasandil kliimamuutuste valdkonda reguleerivad olulisemad kokkulepped on 1992. aastal sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsioon ning 1997. aastal Jaapanis vastu võetud Kyoto protokoll.

 

Euroopa Liidu kokkulepped

Euroopa Liidu liikmena panustab Eesti aktiivselt kliimamuutuste probleemi lahendamisse. EL on välja töötanud kliimamuutuste ja energia paketi eesmärkidega aastaks 2020.

2020. aastaks peaks Euroopa Liit:

  • vähendama kasvuhoonegaase 20 protsendi võrra;
  • tõstma energiatõhusust 20 protsendi võrra;
  • tagama, et 20 protsenti energiavajadusest kaetakse taastuvate energiaallikatega.

 

Uuringud ja materjalid

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.