Kiirgus

Inimene on oma normaalses ja puhtas elukeskkonnas pidevalt ioniseeriva kiirguse mõju all. Kiirgus pärineb nii looduslikest kui ka tehislikest allikatest ehk inimtegevusest. Põhilise kiiritusdoosi saavad inimesed looduslikest allikatest.

  • Looduslike kiirgusallikate hulka kuuluvad kosmiline kiirgus, gammakiirgus maapinnast, radooni lagunemisproduktid õhus ja erinevad radionukliidid, mis esinevad looduslikult toidus ja joogis.
  • Tehislikud kiirgusallikad on meditsiiniline röntgenkiirgus, radioaktiivne saaste, mis tekib tuumarelvade katsetamisel atmosfääris ja tuumatööstuse radioaktiivsete heitmete vabanemisel keskkonda jm.



Ioniseeriv kiirgus

Ioniseeriv kiirgus on meeltel tajumatu ning selle taset on võimalik mõõta vaid spetsiaalse mõõteaparatuuriga.

Radioaktiivne aine kiirgab ioniseerivat kiirgust, mis tekitab organismi kudedes ioonpaare ehk mingi osa molekulidest lõhustub elektriliselt laetud osakesteks. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid aatomituumi radionukliidideks.

Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks.

Ioniseeriv kiirgus võib olla looduslik, näiteks maapinnast pärinev radioaktiivne gaas radoon emiteerib alfakiirgust. Röntgenpildistamisel aga kasutatakse läbivalgustamiseks tehislikult loodud röntgenkiiri.

Ioniseeriv kiirgus on oma omaduste tõttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades näiteks vähkkasvajaid.

 

Kiirguse seire

Eestis kogutakse informatsiooni looduskeskkonna radioaktiivsuse tasemete kohta iga-aastase riikliku kiirgusseire programmi raames. Uuritakse üle 250 keskkonnaproovi aastas. Huviobjektiks on eelkõige inimtegevuse käigus keskkonda sattunud radionuklidiid.

Eestis ei ole tuumajaamu, seega on ohuallikaks eelkõige väljastpoolt riigipiiri tulev saaste. Reaalajas jälgitakse atmosfääri üldist gammakiirguse taset 10 seirejaamas üle Eesti ning õhukandeliste osakeste radioaktiivsust 3 filterjaamas.

Umbes poole elaniku kiiritusdoosist põhjustab maapinnast pärinev radioaktiivne gaas radoon. Radoon tekib loodusliku uraani lagunemisel. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores. Seega leidub kõikjal ka radooni. Kõrge radoonitase pinnases on seotud diktüoneemakilda avamusega (Põhja-Eestis) ja graniidirikka moreeni levialadega (Lõuna-Eestis).
 

Kiirguskaitse

Esmatähtis on kaitsta inimest ülemäärase kiirituse eest. Inimest võib kiiritada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik.

Kiirgusega seotud tegevus toimub kiirgustegevuslubade alusel ja kõikidel kiirgustöötajatel peab olema vastav kvalifikatsioon. See on vajalik, et kontrollida ja meditsiinist saadavat kiiritust, toiduainetes olevaid radioaktiivseid aineid, kokkupuudet kiirgusseadmete- ja allikatega.

 

Kiirgusvaldkonna regulatsioon

Peamiseks õigusaktiks on Kiirgusseadus, millest lähtuvad valitsuse ja keskkonnaministri täpsustused kehtivatesse määrustesse.

Kiirgusohutusalast tegevust korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni kaudu:

  • Keskkonnaministeerium töötab välja kiirgusalast poliitikat ning õigusloomet.
  • Keskkonnaamet annb kiirgustegevuslubasid, viib läbi kiirgusseiret ning haldab hädaolukorra teavitamise ehk varajase hoiatamise süsteemi.
  • Keskkonnainspektsioon teostab kiirgustegevuste üle järelevalvet.

 

Kiirgusohutuse järjepidevaks ja süsteemseks tagamiseks on koostatud ka Kiirgusohutuse riiklik arengukava aastateks 2008-2017.

 

 

 

 

 

 

 

 

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.