Keskkonnavastutus

Keskkonnavastutuse seaduse eesmärk on tagada, et keskkond ja seeläbi ka ühiskond ei vaesuks kahju tekitaja tegevuse tõttu. Seda eesmärki aitab saavutada keskkonnakahju täielik heastamine.

Keskkonnavastutuse seadus aitab senisest paremini rakendada põhimõtet "saastaja maksab" ehk tagada keskkonnakahju tegelik heastamine kahju tekitaja poolt. Kui keegi näiteks hävitab väärtusliku koosluse – tekitab keskkonnakahju – siis kahju tekitanud isik peab taaslooma keskkonna seisundi, mis eksisteeris enne kahju tekitamist, see tähendab, et kahju heastamiseks ei piisa pelgalt visuaalselt samasuguse olukorra loomisest, kui oli enne kahju tekitamist, vaid keskkond peab ka toimima samaselt varasemaga.

„Saastaja maksab“ põhimõtte kohaselt peab kõik keskkonnakahju hüvitamisega kaasnevad kulud kandma saastaja ehk kahju tekitaja ning üldiselt tuleb vältida keskkonna kahjustamisega kaasnenud kulutuste panemist ühiskonnale. Kui keegi näiteks hävitab väärtusliku koosluse, siis lisaks trahvi maksmisele on ta kohustatud taastama endise olukorra.

Saastajana tuleb käsitleda seoses keskkonnavastutusega kahju tekitajat. Traditsiooniliselt kasutatakse terminit „saastaja“ seoses saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega. „Saastaja maksab“ põhimõtte kontekstis on „saastajal“ siiski laiem tähendus. Saastajaks võib olla mistahes isik, kes oma tegevusega tekitab keskkonnakahju.
 

Keskkonnavastutuse seadusega ei ole hõlmatud keskkond tervikuna

Seetõttu ei hõlma ka keskkonnakahju mõiste mistahes keskkonnakomponendi kahjustamist.

Keskkonnakahjuks loetakse keskkonnavastutuse seaduse mõttes vaid teatud keskkonnaelementidele tekitatud kahju (kaitstavad elupaigad ja linnu-, looma- ning taimeliigid, looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad, pinna- ja põhjavesi ning pinnas). Kahju peab olema olulise tähtsusega, nt mõjutama elupaiga või liigi jätkusuutlikkust ja elujõulisust; muutma pinna- või põhjavee seisundit jne.

 

 



Seadusega ei ole hõlmatud nende liikide ja koosluste kahjustamine, mis ei ole kaitse alla võetud ehk rahvusvaheliste konventsioonidega reguleeritud küsimused (merereostuse ja tuumaõnnetustega põhjustatud keskkonnakahju), välisõhule tekitatud kahju ning kahju, mis on põhjustatud rahvusvahelise julgeoleku tagamisest, sõjategevusest või loodusõnnetusest. Samuti ei käsitle seadus metsale tekitatud kahju (v.a juhud, kui mets on ka kaitstav elupaigatüüp), maapõuele tekitatud kahju (v.a juhud, kui tekitatakse pinnasekahju) ja jääkreostust.

Keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastajaks on Keskkonnaamet, kes võib keskkonnakahju ja kahju ohu ning asjakohaste vältimis- ja heastamismeetmete kindlaksmääramiseks kaasata eksperte.

 

 

 

Viimati uuendatud: 24. mai 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.