Keskkonnakorraldus

Keskkonna hea kvaliteedi säilitamine on vajalik meie kõigi heaoluks ja arenguks. Ammutame sealt kogu materjali, mida vajame erinevate toodete ja teenuste tarbimiseks ning lõpuks jõuab kõik meie tegevusest ülejääv ringiga tagasi keskkonda.

Igaüks meist osaleb selles ringluses ja seega saame igapäevaste otsustega määrata, kui palju ja kuidas me keskkonda mõjutame. Jätkusuutliku arengu saavutamegi mõtestatud tegevusega, mis arvestab keskkonnaga. Keskkonnakorraldus pakub selleks vajalikke arukaid valikuid ja mõistlikke käitumisviise, sest keskkonnakorraldus on keskkonnahoidu arvestav süsteemne lähenemine.

 

Keskkonnakorralduse lähtepunktiks on säästva arengu põhimõte (ka jätkusuutlik või kestlik areng), mis on meie ühiskonna peamine arengusuund.

Säästva arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutlik areng sisaldab mitut olulist arengusuunda, millega keskkonnakorralduse osakonnas tegeletakse: ringmajandus, ressursitõhusus, ökoinnovatsioon ja ökodisain (Joonis 1). Riigi roll on luua tingimused, et leida tasakaal keskkonnakaitse ja sotsiaalmajandusliku arengu vahel.

Säästva arengu põhimõtete rakendamist toetab ka teadus- ja arendustegevus (T&A), kuna Keskkonnaministeerium vastutab oma valdkonna T&A koordineerimise, T&A programmide väljatöötamise ning nende täitmise ja rahastamise korraldamise eest.

Eelnimetatud arengusuundi aitavad igapäevaselt rakendada vabatahtlikud ja kohustuslikud meetmed.

Vabatahtlikud meetmed on seotud keskkonnakasutusega (keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud ja ökomärgis) ja ei ole enamasti seadustega nõutud. Nende väärtus peitub nende poolt pakutavates lisaväärtustes. Vabatahtlike meetmega suunatakse muuhulgas avaliku sektori tarbimist, organisatsioonide igapäevast keskkonnaalast juhtimist, avaliku sektori ja huvigruppide eesmärgipärast koostööd ning tarbijate teadlikkuse tõstmist tootjate ja teenuse pakkujate poolt.

Kohustuslikud meetmed tulenevad õigusaktidest. Mõned neist on seotud keskkonnaseisundiga (keskkonnavastutus, kriisireguleerimine) ja teised keskkonnakasutusega (keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud ja tööstusheide). Kohustuslike meetmetega reguleeritakse muuhulgas „saastaja maksab“ printsiibi rakendamist, hädaolukorraks valmisolekut, keskkonnamõjuga arvestamist otsuste tegemisel, loodusvarade kasutamist ning suurtootmist.

Keskkonnakorralduslike lahenduste rakendamist toetatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu Keskkonnakorralduse programmi abil. Selle abil finantseeritakse ressursside tõhusamat kasutamist, saaste vähendamist, keskkonnahoidlikke uuendusi, hädaolukordadeks valmistumist ja nendega seotud oskusteabe ning analüüsivõimekuse suurendamist.

Samuti rakendab Keskkonnaministeerium Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014-2020 struktuuritoetuste vahenditest meedet „Ettevõtete ressursitõhusus“, mille eesmärk on suurendada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtuga ettevõtete ressursitootlikkust. Meetme alla kuulub neli tegevust: teadlikkuse tõstmine, spetsialistide koolitamine, auditite ehk ressursikasutuse analüüside tegemine ja investeerimine. 

Keskkonnaministeerium tunnustab igal aastal keskkonnakorralduse valdkonnas edukamaid ettevõtteid konkursil „Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte”. Eesmärgiks on selgitada välja keskkonnasõbralikud ettevõtted, kus on rakendatud meetmeid, millel on positiivne mõju keskkonnale, samuti innustada ka teisi kasutama sarnaseid keskkonnasõbralikke lahendusi.

Valdkonnad

Keskkonnahoidlikud riigihanked

Keskkonnahoidlike hangete eesmärk on vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju.

 

Vaata lisa >>

Keskkonnavastutus

Keskkonnavastutuse eesmärk on rakendada põhimõtet "saastaja maksab" ehk tagada keskkonnakahju tegelik heastamine või kahju ohu vältimine kahju tekitaja poolt.


Vaata lisa >>

Säästev areng

Säästev areng edendab jätkusuutlikkust. Loodusvarade mõistliku kasutamisega suureneb majanduse konkurentsivõime, elukeskkond on puhas ja turvaline ning inimeste elujärg paraneb.

Vaata lisa >>

Keskkonnajuhtimine

Keskkonnajuhtimissüsteemi eesmärk on parendada ettevõtte keskkonnategevust, vähendades mõju keskkonnale ja inimesele.


Vaata lisa >>

Kriisireguleerimine

Kriisireguleerimise eesmärk on hädaolukorraks valmisoleku tagamine. Kriisireguleerimise poliitikat kujundab Siseministeerium ja reguleerib hädaolukorra seadus.

Vaata lisa >>

Tööstusheide

Tööstusheite eesmärk on keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse. Regulatsioonivahendiks on keskkonnakompleksluba.


Vaata lisa >>

Keskkonnamõju hindamine

Mõju hindamise eesmärk on selgitada välja ja võtta arvesse kaasnev mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ning varale.


Vaata lisa >>

Ressursitõhusus

Ressursitõhususe eesmärk on hallata ressursse efektiivsemalt kogu nende olelusringi vältel tagamaks riigi konkurentsivõime ja jätkusuutlik majanduskasv.

Vaata lisa >>

Vaba tahte lepingud

Vaba tahte lepingud sõlmitakse Keskkonnaministeeriumi ja ettevõtete või organisatsioonide vahel, et  tihendada riigi koostööd huvigruppidega.

Vaata lisa >>

Keskkonnatasud

Keskkonnatasude eesmärk on suunata keskkonda kestlikult kasutama ja saastamist vähendama. Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind.


Vaata lisa >>

Ringmajandus

Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahti sidumine esmase toorme kasutusest luues võimalikult väikeste kadudega tootmis- ja tarbimissüsteemi.

Vaata lisa >>

Ökomärgis

Ökomärgis on keskkonnamärgis, mis kinnitab kindlate kriteeriumite järgi toote või teenuse keskkonnasõbralikkust ja aitab suunata tarbijaid.

Vaata lisa >>

 

 

Viimati uuendatud: 15. november 2016

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.