Keskkonnajuhtimissüsteemid

Keskkonnaprobleemid on osa meie igapäevaelust: iga inimene on kuulnud lekkivatest naftatankeritest, hävivatest vihmametsadest, hääbuvatest põlevkivivarudest jne.

Kahjuks on see kõik inimtegevuse otsene tagajärg. Olukorra leevendamiseks ja tulevaste probleemide ennetamiseks on vastu võetud mitmeid õigusakte ja välja mõeldud erinevaid keskkonnaprobleeme reguleerivaid meetmeid.

Paljude organisatsioonide jaoks ei ole see aga piisav. Nad tahavad enamat: näidata, et nad arvestavad keskkonnaprobleemidega, mida nende tegevus võib põhjustada ning otsivad pidevalt võimalusi oma keskkonnaalase tegevuse parandamiseks. Selleks juurutavad nad keskkonnajuhtimissüsteeme ja keskkonnamärgiseid. Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist. See kujutab endast organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.

Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis

 

ISO 14001 ja EMAS võrdlus

ISO 14001 ja EMAS on oma olemuselt väga sarnased. 2001. aastal ühitati EMASi määruse kohasele keskkonnajuhtimissüsteemile esitatavad nõuded keskkonnajuhtimise standardi ISO 14001 nõuetega. See tähendab, et EMASi kohaselt registreeritud organisatsioon vastab ka ISO 14001 standardi nõuetele. Lisaks ISO 14001 standardiga kattuvatele nõuetele esitab EMAS määrus organisatsioonile mõned lisanõuded, nagu näiteks keskkonnaaruande koostamine ja avalikustamine.

Keskkonnaaruanne sisaldab organisatsiooni ja tema keskkonnajuhtimissüsteemi lühikirjeldust, keskkonnapoliitikat, ülevaadet olulistest keskkonnaaspektidest ja -mõjudest, keskkonnaeesmärkidest, keskkonnategevuse tulemuslikkusest. Keskkonnaaruanne tuleb enne avalikustamist sõltumatu tõendaja poolt kinnitada ja pädeva asutuse poolt koos tõendatud süsteemiga registreerida.

EMASi registreering kehtib üldjuhul kolm aastat, aga keskkonnaaruande parandused tuleb 12 kuuliste ajavahemike tagant sõltumatu tõendaja poolt kinnitada. Lisaks on EMASi puhul nõutud töötajate aktiivne kaasamine ning organisatsioonidel, kes ei ole eelnevalt tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemi kohaselt sertifitseeritud, kohustus koostada esmane keskkonnaülevaade. Eraldi on rõhutatud asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

 

Mis on ISO 14001?

Rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 esitab nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile. Sertifikaadi saamiseks peab täitma just selle standardi nõudeid.

Standardi töötas 1996. aastal välja Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organisation for Standards, ISO ). 2004. aastal uuendati standardit ja ka Eestis kehtib 2015. aasta detsembrist Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud standard EVS-EN ISO 14001:2015 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega.

Maailmas on 2012. aasta seisuga umbes 285 844 ja Euroopa Liidu liikmesriikides 105 470 ISO 14001 standardi kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni.

Eestis sertifitseeriti esimesed organisatsioonid 1999. aastal ning 2016. aasta jaanuari seisuga on Eestis umbes 535 ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni. Sertifikaatide arv on aastate lõikes pidevalt stabiilselt kasvanud. 

Eestis ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsioonide nimekirja leiate
Eesti Kvaliteediühingu kodulehelt.
 

Mis on EMAS?

Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem (Eco-Management and Audit Scheme ehk EMAS) on mõeldud organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks, parandamiseks ning avalikkusele ja teistele huvitatud isikutele asjakohase teabe andmiseks. 

Algselt oli EMAS kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 1993. a määrusega nr 1836/93, mis oli mõeldud vaid tööstussektori ettevõtetele. 2001. a määrusega nr 761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemis) laiendati määruse rakendusala ning nüüd võivad süsteemiga ühineda ka teiste sektorite organisatsioonid (sh ülikoolid, kohalikud omavalitsused, ametkonnad jne). 2009. aasta määrusega nr 1221/2009 lihtsustati osalemist EMAS süsteemis, sh keskenduti VKE-dele. Nimetatud määrus, nagu kõik Euroopa Liidu määrused, ei vaja rakendamiseks eraldi õigusakti, vaid on otsekohaldatav.

EMASi juurutamine on organisatsioonidele vabatahtlik ning vastavalt 2009. aasta määrusele on kõigil organisatsioonidel võimalik taotleda EMAS registreeringut.

2014. aasta juulikuu seisuga on Eestis EMAS määruse kohaselt registreeritud kuus organisatsiooni, kellest kaks on avaliku sektori asutused. Euroopas Liidu liikmesriikides on EMAS kohaselt kokku registreeritud 3419 organisatsiooni.

EMAS kohaselt registreeritud organisatsioonide ja statistikaga saab tutvuda Keskkonnaagentuuri ja Euroopa Komisjoni EMAS registri kodulehtedel

 

 

Viimati uuendatud: 17. mai 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.