Heitkogustega kauplemine

Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemiseks on mitu erinevat süsteemi ning ka heitkoguse ühikud on erinevate nimetustega. Alljärgnevalt on esitatud lühike ülevaade kauplemissüsteemidest, erinevatest ühikutest ja kauplemise tulude kasutamisest.

Lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel (EUAdega kauplemine)

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (edaspidi ELi HKS) põhineb nn piiramise ja kauplemise süsteemil (cap-and-trade system) ning hõlmab ligi 11 000 ELi tööstusettevõtet ja energiatootjat. Süsteemiga piiratakse lubatud heitkoguste üldist taset, kuid selle piires on süsteemis osalejatel võimalik lubatud heitkoguse ühikuid (EUAsid) osta ja müüa vastavalt vajadusele. Kuna üleüldine lubatud EUAde koguse ülemmäär väheneb iga-aastaselt, siis väheneb ka tasuta eraldatavate EUAde hulk. Seetõttu on ettevõtted sunnitud oma tootmiskulusid optimeerima ning järk-järgult minema üle tõhusamale tootmisele. Rohkem tasuta EUAsid antakse tööstustele, millel on oht süsinikulekkeks. Selliste tööstuste toetamine on vajalik selleks, et nad ei viiks oma tootmist kulude vähendamiseks EList välja, kus keskkonnanõuded on madalamad ja heitkogustega kauplemine ei toimi, mille tulemusena liiguks heide kolmandatesse riikidesse ja ei väheneks

Teine osa ühikutest suunatakse enampakkumisturule, kus riigid müüvad oma EUAsid kõrgemalt pakkujale ning tulu laekub riigile. Enamik ELi liikmesriike kasutavad ühist enampakkumisplatvormi EEX (European Energy Exchange), kus enampakkumised toimuvad reeglina kolm korda nädalas. See süsteem on mõeldud ELi HKSi alla kuuluvatele energiatootjatele, tööstusettevõtetele, aga ka näiteks investeerimisfirmadele ja krediidiasutustele EUAde ostmiseks.

Eesti on enampakkumistel riigieelarvelist tulu saanud järgmiselt:
  • 2013. aastal – 18 073 820 eurot;
  • 2014. aastal – 7 408 855 eurot;
  • 2015. aastal – 21 125 300 eurot;
  • 2016. aastal – 23 568 750 eurot
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 10 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 4 kohaselt on Eesti kohustatud vähemalt 50 protsenti enampakkumisel saadud tulust kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks. Enampakkumistulu kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegia lisaga 3.
Enampakkumistulu (ehk EUAde müügitulu) kasutamine

Koostöös erinevate ministeeriumitega on kaardistatud asjakohased meetmed, mis vastaksid kliimaeesmärkidele ja aitaksid vähendada CO2 heitkoguseid.

Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, st et vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid.

Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega korraldab enampakkumistulu kasutamise riigi eelarvestrateegias määratletud meetmete elluviimiseks nende meetmete eest vastutaja. Vastutav minister võib meetme alusdokumendina anda näiteks meetme tingimuste määruse või käskkirja, kus on täpsemalt sätestatud, millistel tingimustel toetust antakse.

Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvatest meetmetest on ettevalmistamisel meede „Üleujutusriskide maandamine“, mis algab 2018. aastal ning meede „Kliimapoliitika eesmärkide täitmine nn pilootprojektideks“, mis algab samuti 2018. aastal. Keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluvast meetmest „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ loe täpsemalt siit.

Rahandusministeeriumi vastutusalas viiakse ellu meede „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“.

Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, energiasäästu meetmete kasutusele võtmine või taastuvenergia kasutuse edendamine. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse projektide elluviimiseks tagastamatut toetust ning meetme viib ellu Rahandusministeerium koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega.

Meetmel on kolm alammeedet – „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“, „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord” ning avaliku sektori hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise alammeede.

Alammeetme „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ elluviimiseks on 2015.–2016. aastal ette valmistatud toetuse andmise tingimuste õigusakt (riigihalduse ministri määrus nr 32) ning määratletud projektitaotluste hindamise kriteeriumid. Meetme 2015.–2017. aasta kavandatav toetusmaht anti käiku ühe taotlusvooru tulemusel. Toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele, et rekonstrueerida lasteaedu, parandades nende energiatõhusust ja vähendades ülalpidamiskulusid. Projektide elluviimine algas 2017. a juulis ning need on plaanis valmis saada hiljemalt 2019. aasta lõpuks.

Teise alammeetme „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus” raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse tarnitud energiakasutust, hoone ülalpidamiskulusid, kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid.
Kolmas alammeede, mis on suunatud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamisele keskvalitsuse hoonetes, on hetkel ette valmistamisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv meede „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas)“ on hetkel ette valmistamisel ning õigusakti eelnõu valmib 2017. aasta lõpus.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas viiakse ellu meedet „Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetamine“. Toetust eraldatakse majandus- ja taristuministri 21.11.2014 määruse nr 99 „Väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“ alusel eesmärgiga vahetada kasutuses olevad õlikatlad energiasäästlikumate ja keskkonnasõbralike küttesüsteemide vastu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on viidud ellu meede „Energiasäästumeetmed korterelamutes“, mille eesmärk oli suurendada kortermajade energiatõhusust, suurendada energiasäästu, aidata kasutusele võtta taastuvenergiat ning parandada sisekliimat.

 

Lennunduse lubatud heitkoguse ühikute müük enampakkumisel (EUAAdega kauplemine)

Alates 2014. aastast toimuvad lisaks eespoolkirjeldatud nn tava-enampakkumistele lennunduse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumised. Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ ja atmosfääriõhu kaitse seadusega tuleb kasutada 100% enampakkumisel saadud tulust kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

Arvestades lennunduse enampakkumistulu suhteliselt väikest mahtu ning soovi saavutada sellega võimalikult edasiviivaid tulemusi, on mõistlik see suunata kiiret kasvupotentsiaali omavatesse projektidesse, muuhulgas nutikate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahenduste ning rohetehnoloogia ehk säästva tehnoloogia edendamiseks keskkonna-, sh kliimavaldkonnas. Üks eelistusi on seejuures alustavate ettevõtete ehk start-upide toetamine ning kliimamuutuste leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevus.

27. juunil 2016. aastal jõustus Keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkiri, mis sätestab lennunduse enampakkumistulu kasutamise alused ehk üldised valdkonnad, kuhu suunata lennunduse enampakkumiselt saadavat tulu:
  • Riigile vajalike uuringute ja tööde teostamine, mis on otseselt seotud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 6 toodud eesmärkidega ning panustavad antud valdkondade arengusse;
  • Kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisega seonduvate innovaatiliste lahenduste leidmine, mis muuhulgas aitavad suurendada vastavate iduettevõtete arvu ja puhtamatele tehnoloogiatele suunatud ettevõtlust ning tõsta ka elanikkonna teadlikkust kliimamuutustest. Selleks võib Keskkonnaministeerium ise korraldada taotlusvooru või rahastada kliimamuutuste valdkonna ürituste (muuhulgas konkursside) läbiviimist;
  • Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja kliimamuutuste mõjudega kohanemise alane teadus- ja arendustegevus (eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas) ning sellealaste näidisprojekte rahastamine. Hetkeseisuga ei tehta Eestis metoodilist teadus- ja arendustegevust aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, kuid olukorra muutudes on võimalik antud valdkonna arendamist toetada.

 

 

2015. aastal toetas Keskkonnaministeerium:

  • Garage48 SA poolt 2015. aasta mais korraldatud üritust Garage48 GreenTech Tallinn 2015, mille eesmärk oli leida kliimamuutuste leevendamise ning kliimamuutuste mõjudega kohanemisele kaasa aitavaid IT-lahendusi. Samuti otsustati toetada Garage48 GreenTech Tallinn 2015 ürituse käigus väljaarendatud parimate IT-lahenduse edasiarendamist;
  • Arengufondi 2015. aastal korraldatud üritust ClimateLaunchpad, mis on ELi suurim rohetehnoloogiate ideede konkurss (nn startup eelkiirendi) eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust kliimamuutustest ning sellest, kuidas ettevõtluse kaudu kliimamuutusi leevendada ja keskkonnaprobleeme lahendada.

2016. aastal toetas Keskkonnaministeerium:

  • 30. aprillil 2016. aastal Arengufondi poolt korraldatud üritust „Cleantech Idea Day”, kuna antud ürituse eesmärk oli populariseerida kliimamuutusi vähendavat rohetehnoloogiaga seotud ettevõtlust;
  • SA KredExi korraldatud ClimateLaunchpadi Eesti programmi;
  • ClimateLaunchpadi üle-euroopalist finaalvõistlust, mis 7.–8. oktoobril toimus esmakordselt Eestis, Energia Avastuskeskuses. Ürituse eesmärk oli edendada rohetehnoloogia ettevõtlust, pakkudes alustavatele iduettevõtetele võimalust ennast turundada, saada kontakte ning leida investoreid;
  • Terve Eesti Sihtasutuse poolt loodava teavitusliku ja normikujundusliku kaasamisplatvormi „Teomeeter“ tarkvaraarendust. „Teomeetri“ tarkvara arendamise üheks väljundiks on 2017. või 2018. aastal läbiviidav kliimamuutusi põhjustavate inimkäitumiste vähendamise kampaania;
  • MTÜ Prototron kaudu rahastati Prototroni 2016. aasta kevadises taotlusvoorus osalenud meeskondi Shipitwise ja Hepta Group Energy oma prototüüpide edasiarendamisel, mis edukuse korral vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja on kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikega 6. Sügiseses taotlusvoorus otsustati toetada meeskonda solO termostaat (hiljem nimi muudetud – Themo);
  • SA KredExi poolt 28.10.–29.10.2016 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas korraldatud üritust „Climathon Tallinn“. Üritus „Climathon: Tallinn“ on üks osa ülemaailmsest Climathoni ürituste programmist. Climathoni programmi eesmärk on leida 24-tunnise võistluse käigus uuenduslikke lahendusi linnade kliimaprobleemidele. Tallinnas valiti ülesandeks rattakasutuse osakaalu suurendamine Tallinna transpordis.

2017. aastal on Keskkonnaministeerium toetanud:

  • Innovaatilisi lahendusi, mis on suunatud kliimamuutuste leevendamisele. Selleks korraldas Keskkonnaministeerium 2017. aasta kevadel taotlusvooru;
  • MTÜ Cleantech ForEst poolt korraldatud ClimateLaunchpadi Eesti programmi;
  • MTÜ Prototron abil innovaatilisi lahendusi sarnaselt 2016. aastale;
  • Riikliku teostatavusuuringu läbiviimist, mille eesmärk oli kaardistada sektorid, mille arendamisel on võimalik Eesti majandust elavdada nii, et ühtlasi kaasa aidata kliimaeesmärkide täitmisele, ning välja selgitada, milliseid innovaatilisi tooteid/teenuseid võiks Eestist eksportida.
 

Jagatud kohustuse otsuse kohane kauplemine (AEAdega kauplemine)

Aastatel 2013–2020 saavad ELi liikmesriigid kaubelda nn jagatud kohustuse otsusest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ) tulenevate ühikutega (Annual Emission Allocation Unit – AEA).

Kui ELi HKSis on kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustused seatud energiamahukatele tööstus- ja energiatootmisega tegelevatele ettevõtetele, siis jagatud kohustuse otsuse kohane kauplemine toimib teistel alustel – heite piiramise või vähendamise kohustused on seatud liikmesriikidele, kes oma kohustuste kulutõhusamaks täitmiseks ühikutega kaubelda võivad. Hõlmatud on sektorid, mis jäävad ELi HKSist välja ehk nö non-ETS sektorid. Need sektorid on: transport, põllumajandus, jäätmemajandus, kuni 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine ning lahustite ja teiste toodete kasutamine.

Eestil tekib tõenäoliselt perioodil 2013–2020 umbes ühe miljoni AEA ühiku ülejääk. Sarnaselt Kyoto protokolli kohasele AAUde heitekaubanduse raamistikule saab ka AEAsid ülejäägi korral mõnele teisele Euroopa Liidu liikmesriigile võõrandada või vajadusel juurde osta. Selline kauplemine võimaldab liikmesriikidel paindlikumalt ja kulutõhusamalt oma jagatud kohustuse otsuse kohaseid eesmärke saavutada. AEAde nõudlus kuni 2020. aastani on tõenäoliselt väike, st et teoreetiline ostuvajadus on vaid paaril riigil ning pakkumine ületab oluliselt nõudlust.

 

 

Jagatud kohustuse määruse kohane kauplemine (perioodil 2021–2030)

Tõenäoliselt muutub praegune olukord alates 2020. aastast, mil algab uus periood, kus nõudlus ületab pakkumist, mis peaks andma aluse aktiivseks kauplemiseks ELi liikmesriikide vahel.

Ülalnimetatud jagatud kohustuse otsuse periood kestab aastani 2020 ning pärast seda, perioodil 2021–2030, asendab ELi õigusraamistikus senise jagatud kohustuse otsuse uus, ettevalmistamisel olev nn jagatud kohustuse määrus. Määrusega kavandatakse Eestile kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks määruse valdkondades (transport, põllumajandus, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energiatootmine, sh hoonete sektor) 13% võrreldes 2005. aasta heite tasemega.

Eesmärgi saavutamiseks ning tulu teenimiseks võimaliku ühikute (AEAde) ülejäägi müügiks tuleb määruse valdkondades jätkuvalt võtta meetmeid heitkoguste vähendamiseks. Kõige sobivamate ja kulutõhusamate heidet vähendavate poliitikate ja meetmete valimiseks viib Keskkonnaministeerium 2017. aastal koostöös teiste ministeeriumitega läbi uuringu, et hinnata erinevate poliitikate ja meetmete rakendamise kulutõhusust ja kaasnevaid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Edasiste meetmete valikul ja nende konkreetsemal väljatöötamisel on kavas lähtuda muuhulgas selle uuringu tulemustest.

 

 

Riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine Kyoto protokolliga loodud kauplemissüsteemis (AAUdega kauplemine)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimisega 2002. aastal võttis Eesti kohustuse vähendada KHGde heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 8 protsendi võrra.

Kyoto protokoll jõustus 16. veebruaril 2005. aastal ja sellega tekkis Eestil võimalus kaubelda riigi lubatud heitkoguse ühikute ülejäägiga, sest majanduse põhjaliku ümberstruktureerimise tõttu toimus Eestis märkimisväärne kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine ning tekkis riigi lubatud heitkoguse ühikute ülejääk võrreldes lubatud piirkogustega. Riik võib riikidevahelisel kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade riigi lubatud heitkoguse ühikutega. Rahvusvaheline riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemine toimub riikide vahel, kes on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad heite vähendamise või piiramise kohustused.
Vastavalt Kyoto protokollile on riigi lubatud heitkoguse ühik (ingl Assigned Amount Unit – AAU) võrdne 1 tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga.


Perioodil 2010–2013 sõlmis Eesti kokkuleppeid Austria, Luksemburgi ja Hispaaniaga ning mitme Jaapani erasektori korporatsiooniga. Eesti riik on müünud üle 75 miljoni AAU ja teeninud sellest tulu üle 392 miljoni euro. 2016. aasta oktoobriks on suurema osa kokkulepete täitmine lõpetatud, seejuures on saadud vahenditest väljamakseid tehtud kokku 359 miljoni euro ulatuses. Hetkel Eesti AAUdega enam ei kauple, kuna Kyoto esimene kohustusperiood on lõppenud ning nõudlus ühikute järele puudub. Samuti ei ole AAUde järele huvi nendel vähestel riikidel, kes liitusid Kyoto protokolli teise perioodi (2013–2020) kohustustega. Eestile jäi alles ligikaudu 20 miljonit AAUd, mida me saame kasutada võimaliku metsanduse ja maakasutuse sektorist (LULUCF) tekkiva puudujäägi katmiseks perioodil 2013–2020.

Heitkoguste müük läbi rohelise investeerimisskeemi
 

Elektromobiilsuse programm (ELMO)

Vabariigi Valitsus kiitis 3. märtsil 2011. aastal heaks riigi lubatud heitkoguse ühikute müügi Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation. Mitsubishi Corporationiga sõlmitud leping 10 miljoni AAU ulatuses riigi lubatud heitkoguse ühikute müügiks võimaldas algatada Eesti elektromobiilsuse programmi.
Programm koosnes kolmest osast:

  1. Sotsiaalministeerium võttis näidiskasutusse 507 Mitsubishi iMiev elektriautot;
  2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium töötas välja toetusskeemi elektriautode soetamise toetamiseks;
  3. rajati riiki kattev elektriautode laadimistaristu.

 

 

 

Ühisrakenduse mehhanismi kohane kauplemine

Kyoto protokolli artikliga 6 kehtestatud ühisrakenduse mehhanismi (Joint Implementation) kohaselt saavad kõik protokolliga liitunud riigid võimaluse teenida endale heitkoguse vähendamise ühikuid (ERUsid). Selleks peab üks osapool ehk investeerijariik (investor country) mõnes teises kohustusega ühinenud riigis ehk vastuvõtjariigis (host country) viima läbi projekti sealsete heitkoguste vähendamiseks. Ühisrakendus võimaldab osapooltel olla Kyoto eesmärkide täitmisel paindlikum ja kulutõhusam ning vastuvõtjariik teenib kasu välisriigi investeeringute ja tehnosiirde kaudu. Investeerijariik aga omandab vastutasuks õiguse teatud osale projekti teostamise tulemusena välditud heitkogusele ERU ühikutes. 2015. aastal heaks kiidetud Pariisi kliimakokkuleppega kehtestati ühisrakenduse asemele uus turumehhanism, mis asendab praegu kasutusel oleva süsteemi pärast 2020. aastat.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) liitunud riikidel on võimalik oma 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks ERU ühikuid osaliselt ELi HKSi üle kanda ja EUAdeks vahetada (va tuumaenergia ja LULUCF valdkonda kuuluvad projektid).

Esimesel Kyoto protokolli perioodil teenitud ERUd pidid olema EUAdeks vahetatud hiljemalt 31. märtsiks 2015.

 

 

 

Puhta arengu mehhanismi kohane kauplemine

Lisaks ühisrakenduse mehhanismile on Kyoto protokollis sätestatud ka puhta arengu (Clean Development) mehhanism, mille alusel võivad arenenud riigid rahastada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise projekte arengumaades ning saada selle eest tõendatud heitkoguste vähendamise ühikuid (CERe), mida nad saavad kasutada oma Kyoto protokolli kohustuslikust heitkoguse limiidist kinnipidamiseks. Selline projektipõhine kasvuhoonegaaside vähendamise mehhanism on soodsam alternatiiv arenenud riikidele, kus heitkoguste vähendamine nõuaks suuremaid kulutusi. Antud süsteem kehtib Kyoto protokolli teise kohustusperioodi lõpuni 2020. aastal, mil hakkab toimima Pariisi kliimakokkuleppega kehtestatud uus turumehhanism.

ELi HKSi järgi on sinna kuuluvatel riikidel võimalik teenitud CER ühikuid kasutada ka 2020. aastaks seatud eesmärkide täitmiseks. Selleks tuleb CERid vahetada ELi HKSis kasutusel olevateks EUAdeks (vahetada ei saa tuumaenergia ja LULUCF valdkonna projektidega teenitud CERe). Esimesel Kyoto protokolli perioodil teenitud CERid pidid olema EUAdeks vahetatud hiljemalt 31. märtsiks 2015. Alates 1. aprillist 2015 on võimalik vahetada vaid neid CER ühikuid, mis on saadud tasuks projekti läbiviimise eest vähim arenenud riikides. Projekt peab olema arengumaal registreeritud pärast 2012. aastat.

 

LULUCF valdkonna ühikutega kauplemine

Kyoto protokolli raames on võimalik riikidel maakasutuse, metsanduse ja maakasutuse muutuste (LULUCF) raames toimuvate tegevustega teenida heitkoguste neeldumise ühikuid (edaspidi HNÜd).

Need tegevused peavad vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid loodusliku süsiniku sidumise protsessi tulemusena. 

 

Kyoto protokolliga kehtestatakse, et lepinguosalised arvestaksid LULUCF tegevustega vähenevat või suurenevat heitkoguste ja saasteainete hulka, lisades või lahutades antud koguse riikide esialgsest lubatud heitkogusest. Süsiniku sidumisega teenitud HNÜd saab Kyoto protokolliga lubatud heitkogustele juurde lisada, aga kui LULUCF tegevus toob kaasa heitkoguste suurenemise, siis tuleb antud kogus lubatud heitkogusest maha arvutada. Lubatud heitkoguse ühikute arvutamine, mis vastavalt väljastatakse või tühistatakse, toimub teatud eeskirjade alusel, mis on olenevalt LULUCF tegevusest erinevad.

 

Ülevaade erinevatest ühikutest

ELi HKSi ühikud

  • LHÜ – lubatud heitkoguse ühik
  • EUA – (inglise k) European Union Allowance
  • Lennunduse LHÜ – (ELi) lennunduse lubatud heitkoguse ühik
  • EUAA – (inglise k) European Union Aviation Allowance

Jagatud kohustuse otsusest tulenevad ühikud

  • AEHÜ – Aastaks eraldatud heitkoguse ühikud. Kasutusel jagatud kohustuse otsuse kohases kauplemises, hiljem ka jagatud kohustuse määruse kohases kauplemises.
  • AEA (inglise k) – Annual Emission Allocation units

Kyoto ühikud

  • LKÜ – riigile lubatud (heit)koguseühik, kasutusel põhiühikuna Kyoto protokolliga loodud kauplemissüsteemis. Lubatud koguse ühikutega võib kaubelda riikide vahel. Üks lubatud koguse ühik on võrdne ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga.
  • AAU (inglise k) – Assigned Amount Unit
  • HVÜ – heitkoguse vähendamise ühik. Tekib arenenud riikide ühisrakenduse projektidest, kus vähendatakse heitkoguseid. Ühikutega saab kaubelda riikide vahel ja ka ELi HKSis. Heitkoguse vähendamise ühik on võrdne ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga.
  • ERU – (inglise k) Emission Reduction Unit
  • THV – tõendatud heitkoguse vähendamise ühik. Tekib arengumaades puhta arengu mehhanismi projektitegevuste puhul, kus vähendatakse heitkogused. Tõendatud heitkoguse vähendamise ühikutega saab kaubelda riikide vahel ning ELi HKSis. Tõendatud heitkoguste vähendamise ühik on võrdne ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga.
  • CER – (inglise k) Certified Emission Reduction unit
  • HNÜ – heitkoguste neeldumise ühik. Tekib maakasutuse, metsanduse ja maakasutuse muutuste raames loodusliku süsiniku sidumise protsessi tulemusena. Saab kaubelda riikide vahel ning ELi HKSis. Heitkoguse neeldumise ühik on võrdne ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga.
  • RMU – (inglise k) Removal Unit

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.