Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid

Mis on kasvuhooneefekt?

Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.

Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid suur osa maapinnalt kiirguvast pikalainelisest soojuskiirgusest neeldub teatud gaasides (nn kasvuhoonegaasides). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse kasvuhooneefekti tõttu tagasi maapinnale.

Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase. Inimtegevuse tõttu suureneb looduslik kasvuhooneefekt ja Maa keskmine õhutemperatuur tõuseb.

  • Kasvuhooneefeti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsinikdioksiidi suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti).
  • Nn inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil ja tõusis hüppeliselt 20. sajandi 50ndatel.

 

Mis on kasvuhoonegaasid?

Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid.

  • Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. Süsinikdioksiid moodustas 2014. aastal peamise osa ehk 89,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest.
  • Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20 protsenti kasvuhooneefektist. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potential – GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad kui süsihappegaasil. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. 2014. aastal moodustas metaan 5,2 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.
  • Dilämmastikoksiidi (N2O) osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6 protsendile. Dilämmastikoksiidi kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal (GWP) on ligi 310 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on dilämmastikoksiidi heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. N2O sisaldus atmosfääris on suurenenud ligi 15% võrreldes tööstusrevolutsioonieelse perioodiga. Põhiline inimtegevusega seotud dilämmastikoksiidi allikas on lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses. 2014. aastal moodustas dilämmastikoksiid 3,9 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.
  • Fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid (HFC, PFC ja SF6) eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. F-gaaside osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10 protsendile. Samal ajal kui fluoreeritud gaaside heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Näiteks SF6 on GWP 23 900. F-gaasid on nn uued gaasid, mille heitkoguseid hakati registreerima alles hiljuti. 2014. aastal moodustasid F-gaasid umbes 1 protsendi Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Euroopa Liidu tasandil moodustavad F-gaasid 2 protsenti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Joonis 1. Kasvuhoonegaaside osakaalud Eesti 2014. aasta heitkogusest, %

Kui palju Eestis kasvuhoonegaase tekib?


Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,4 protsenti.
 

2014. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus ligikaudu 21,1 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2 ekv), maakasutuse ja metsanduse sektori mõju arvestamata (vt alljärgneval joonisel 2 CO2 heitkoguseid aastatel 1990–2014). Metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja antud sektori mõju arvestades oli Eesti netoheitkogus 2014. aastal ligikaudu 20,5 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti.

Võrreldes 1990. aastaga on 2014. aastal Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus vähenenud 47,3 protsenti (LULUCF mõju arvestamata).

Joonis 2. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused aastatel 1990–2014, kt CO2 ekvivalenti

Kasvuhoonegaaside inventuur

Energeetikasektor on vaieldamatult suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2014. aastal pärines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikavaldkonnast. Suur osa energeetika heitkogustest tuleneb fossiilsete kütuste laialdasest tarbimisest elektri ja soojuse tootmisel. 

Energeetikasektorile  järgnes põllumajanduse valdkond 6,3 protsendiga, kus suurema osa koguheitest moodustavad heitkogused kariloomade soolesisesest fermentatsioonist ja otsesest heitkogusest põllumajandusmaalt. Järgnesid tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise valdkond 3,4 protsendiga (peamised CO2 allikad on tsemendi ja lubja tootmine) ja jäätmekäitluse valdkond 1,6 protsendiga. Jäätmekäitlussektoris moodustas kõige suurema osa sektori koguheitest tahkete jäätmete ladestamine. Vt alljärgnevat joonist 3 kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta sektorite kaupa aastatel 1990–2014.

Joonis 3. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa aastatel 1990–2013, kt CO2 ekvivalenti


Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis 2014. aastal moodustas 89,8 protsenti (18,3 miljonit tonni CO2) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Sellele järgnesid metaan (CH4) 5,2 protsendi (1,1 miljonit tonni CO2ekv) ja dilämmastikoksiid (N2O) 3,9 protsendi (0,8 miljonit tonni CO2ekv). Fluoreeritud kasvuhoonegaasid ehk nn F-gaasid (HFC, PFC ja SF6) moodustasid ligikaudu 1 protsendi (0,2 miljonit tonni CO2 ekvivalenti) kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Eesti on kohustatud kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). Eesti on koostanud kasvuhoonegaaside inventuuri juba aastast 1994.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid


Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 525/2013 artiklitele 13 ja 14 on Eesti kohustatud esitama Euroopa Komisjonile iga kahe aasta tagant teavet poliitikasuundade ja meetmete ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise prognooside kohta. Viimati esitati vastav aruanne Euroopa Komisjonile 15. märtsil 2017. aastal. Järgmine aruanne tuleb Euroopa Komisjonile esitada 15. märtsil 2019. aastal.

Aruandes hinnatakse ja kirjeldatakse kõiki Eesti poliitikasuundi ja meetmeid, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid tulevikus ning koostatakse  Eesti kasvuhoonegaaside riiklikud prognoosid kuni 2035. aastani, mis vastavad Euroopa Komisjoni poolt etteantud kriteeriumitele.

Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavaid poliitikaid ja meetmeid hinnatakse ning prognoosid koostatakse viiele valdkonnale: energeetika, tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine, põllumajandus, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning jäätmekäitlus.
 


Kontakt: Helena Täär, Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist, helena.taar@envir.ee 626 2972.

Töö valmis Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel.

 

Viimati uuendatud: 12. mai 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.