Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid - mis need on?

Mis on kasvuhooneefekt?


Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.
 

Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus  see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale.

Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. Inimtegevust tekkiva lisasoojenemise ehk suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal.

  • Kasvuhooneefeti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsinikdioksiidi suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti).
  • Nn inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil ja tõusis hüppeliselt 20. sajandi 50ndatel aastatel.

 

Mis on kasvuhoonegaasid?

 

Vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ja selle Kyoto protokollile kuuluvad peamiste kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside hulka: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid.
 

  • Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. Süsinikdioksiid moodustas 2014. aastal peamise osa ehk 89,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest.
  • Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20 protsenti kasvuhooneefektist. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potential - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad kui süsihappegaasil. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. 2014. aastal moodustas metaan 5,2 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.
  • Dilämmastikoksiidi (N2O) osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6 protsendile. Dilämmastikoksiidi kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal (GWP) on ligi 310 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on dilämmastikoksiidi heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. N2O sisaldus atmosfääris on suurenenud ligi 15% võrreldes tööstusrevolutsioonieelse perioodiga. Põhiline inimtegevusega seotud dilämmastikoksiidi allikas on lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses. 2014. aastal moodustas dilämmastikoksiid 3,9 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.
  • Fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid (HFC, PFC ja SF6) eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete ja keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. F-gaaside osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10 protsendile. Samal ajal kui fluoreeritud gaaside heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Näiteks SF6 on GWP 23 900. F-gaasid on nn uued gaasid, mille emissioone hakati registreerima alles hiljuti. 2014. aastal moodustasid F-gaasid umbes 1 protsendi Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Euroopa Liidu tasandil moodustavad F-gaasid 2 protsenti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Joonis 1 Kasvuhoonegaaside osakaalud 2014. aastal heitkogusest, %

Kui palju Eestis kasvuhoonegaase tekib?


Eesti osakaal kasvuhoonegaaside tekkes on maailma mastaabis väga väike. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heitkogusest moodustab Eesti osa umbes 0,4 protsenti.
 

2014. aastal oli Eesti summaarne kasvuhoonegaaside heitkogus ligikaudu 21,1 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2 ekv), maakasutuse ja metsanduse sektori mõju arvestamata (vt alljärgneval joonisel 2 CO2 emissioonide koguseid aastatel 1990–2014). Metsa- ja maakasutussektor (LULUCF) on reeglina süsinikdioksiidi siduja ja antud sektori mõju arvestades oli Eesti netoemissioon 2014. aastal ligikaudu 20,5 miljonit tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti.

Võrreldes 1990. aastaga on 2014. aastal Eesti kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus vähenenud 47,3 protsenti (LULUCF mõju arvestamata).

Joonis 2 Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused aastatel 1990–2014, kt CO2 ekvivalenti

Kasvuhoonegaaside inventuur

Euroopa Liidu liikmesriigina esitab Eesti igal aastal 15. jaanuariks Euroopa Komisjonile esialgse versiooni riiklikust kasvuhoonegaaside inventuurist ja inventuuriaruandest. Lisaks energeetika, tööstusprotsesside ja toodete kasutamise ning põllumajandus- ja jäätmesektorile peetakse kasvuhoonegaaside inventuuri ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris (nn LULUCF - land use, land use change and forestry).

2017. aasta inventuuris on LULUCF sektoris toimunud andmete uuendamine, kuna kasutusele on võetud uus metoodika ning ümberarvutused on tehtud kogu inventuuri aegrea ulatuses. Uuendatud inventuuris on LULUCF sektori kasvuhoonegaaside sidumine suurenenud võrreldes eelmise aasta inventuuriga, kus LULUCF sektori arvutused põhinesid veel SMI vanal metoodikal.

LULUCF sektoris hinnatakse kasvuhoonegaaside heidet ning sidumist metsa-, põllu- ja rohumaa ning märg- ja (sh turbakarjäärid) asustusalade ja muu maa kategooriates. Kõikide maakategooriate, mineraal- ja turvasmuldade pindalad ning elus ja surnud puidu tagavara hinnangud on saadud Keskkonnaagentuuri statistilisest metsainventeerimisest (SMI).

2016. aasta 20. detsembril tutvustasid Keskkonnaagentuuri eksperdid uut väljatöötatud SMI metoodikat. Olulisemate muutuste all võib välja tuua:
1) Eesti pindala on suurem, kui varasemalt meile teada oli - 45 227 km2 asemel 45 335 km2;
2) Alates 2014. aastast hakati aastas mõõtma rohkem proovitükke (ca 270 trakti asemel 370 trakti) ning sellega muutusid SMI tulemused üha täpsemaks;
3) Täpsustused veekogude pindalade arvestuses;
4) Ajaloolise andmerea kontrollimine ning parandamine.

Eesti peab lõpliku inventuuri koos uue SMI metoodika kirjeldusega esitama Euroopa Komisjonile 15. märtsiks.

Energeetikasektor on vaieldamatult suurim kasvuhoonegaaside allikas Eestis. 2014. aastal pärines 88,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest energeetikavaldkonnast. Suur osa energeetika heitkogustest tuleneb fossiilsete kütuste laialdasest tarbimisest elektri ja soojuse tootmisel. 

Energeetikasektorile  järgnes põllumajanduse valdkond 6,3 protsendiga, kus suurema osa koguheitest moodustavad heitkogused kariloomade soolesisesest fermentatsioonist ja otsesest heitkogusest põllumajandusmaalt. Järgnesid tööstuslike protsesside ja toodete kasutamise valdkond 3,4 protsendiga (peamised CO2 allikad on tsemendi ja lubja tootmine) ja jäätmekäitluse valdkond 1,6 protsendiga. Jäätmekäitlussektoris moodustas kõige suurema osa sektori koguheitest tahkete jäätmete ladestamine. Vt alljärgnevat joonist 3 kasvuhoonegaaside emissioonide koguste kohta sektorite kaupa 1990–2014.

Joonis 3 Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa 1990–2013, kt CO2 ekvivalenti


Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis 2014. aastal moodustas 89,8 protsenti (18,3 miljonit tonni CO2) summaarsest Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Sellele järgnesid metaan (CH4) 5,2 protsendi (1,1 miljonit tonni CO2ekv) ja dilämmastikoksiid (N2O) 3,9 protsendi (0,8 miljonit tonni CO2ekv). Fluoreeritud kasvuhoonegaasid ehk nn F-gaasid (HFC, PFC ja SF6) moodustasid ligikaudu 1 protsendi (0,2 miljonit tonni CO2 ekvivalenti) kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Eesti on kohustatud kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise aastani (x-2 aastat). Eesti on koostanud kasvuhoonegaaside inventuuri juba aastast 1994.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste poliitikad, meetmed ja prognoosid


Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 525/2013 artiklitele 13 ja 14 on Eesti kohustatud esitama Euroopa Komisjonile iga kahe aasta tagant teavet poliitikasuundade ja meetmete ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise prognooside kohta. Viimati esitati vastav aruanne Euroopa Komisjonile 15. märtsil 2015. aastal. Järgmine aruanne tuleb Euroopa Komisjonile esitada 15. märtsil 2017. aastal.

Aruandes hinnatakse ja kirjeldatakse kõiki Eesti poliitikasuundi ja meetmeid, mis vähendavad kasvuhoonegaaside heitkoguseid tulevikus ning koostatakse  Eesti kasvuhoonegaaside riiklikud prognoosid aastani kuni 2035, mis vastavad Euroopa Komisjoni poolt etteantud kriteeriumitele.

Kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavad poliitikad ja meetmed hinnatakse ja prognoosid koostatakse viiele valdkonnale: energeetika, tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine, põllumajandus, maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ning jäätmekäitlus.
 


Kontakt: Cris-Tiina Türkson, Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist, cris-tiina.turkson@envir.ee, 626 2977.

Töö valmis Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel.

 

Viimati uuendatud: 16. jaanuar 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.