Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekt

Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.

Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, osa sellest neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid suur osa maapinnalt kiirguvast pikalainelisest soojuskiirgusest neeldub nn kasvuhoonegaasides. Need soojuskiirgust neelavad gaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus – lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse kasvuhooneefekti tõttu tagasi maapinnale.

Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad.

  • Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas juba 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta juhtis tähelepanu süsinikdioksiidi suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (sel ajal kõigest 0,03 massiprotsenti).
  • Inimtekkeline kasvuhooneefekt hakkas ilmnema umbes 1850-ndatel aastatel. Inimmõju kasvas hüppeliselt 1950-ndatel.

 

 

 

Kasvuhoonegaaside olemus


Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on:

  • CO2 – süsinikdioksiid ehk süsihappegaas
  • CH4 – metaan
  • N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas
  • F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid

 

 

Süsihappegaas ehk CO2 on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest – fossiilsete kütuste põletamist. CO2 tänane kontsentratsioon on viimase 400 000 aasta kõrgeim.

Metaan ehk CH4 on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. CH4 on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20 protsenti kasvuhooneefektist. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad. CH4 põhilised inimtekkelised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku maagaasi tootmine ja jaotamine. CH4 kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145 protsenti.

Dilämmastikoksiidi osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse kuuele protsendile. N2O kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal on ligi 310 korda suurem kui CO2, kuid samas on N2O heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. N2O moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. N2O sisaldus atmosfääris on suurenenud ligi 15 protsenti võrreldes tööstusrevolutsioonieelse perioodiga. Põhiline inimtegevusega seotud N2O allikas on lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses. 2015. aastal moodustas dilämmastikoksiid 4,8 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Fluoreeritud gaasid ehk F-gaasid (HFC, PFC, SF6 ja NF3) on inimese poolt loodud gaasid. Neid kasutatakse aerosoolides (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikutes ning külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, tulekustutusseadmetes ja keemilistes puhastusvahendites. F-gaaside osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10 protsendile. Samal ajal kui fluoreeritud gaaside heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Näiteks SF6potentsiaal on 23 900 korda suurem kui süsihappegaasil. F-gaasid on nn uued gaasid, mille heitkoguseid hakati registreerima alles hiljuti. 2015. aastal moodustasid F-gaasid umbes 1,2 protsendi Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest. Euroopa Liidu tasandil moodustavad F-gaasid kaks protsenti kasvuhoonegaaside heitkogusest.

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.