Kalandus ja Läänemeri

Läänemeri on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 000 ruutkilomeetrit, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8…10%) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1 protsent kogu maailmamere kalasaagist.
 
Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, mis osaliselt pärinevad järvedest ja jõgedest, aga mere madala soolsuse tõttu saavad ka siin elada. Siin elab ka kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres vee madala soolsuse tõttu järglasi ja on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk, mis on ka kõige püütavamad liigid.
 

Räim ja kilu

Räime ja kilu kui rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide varu seisundi hindamine toimub Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) Läänemere kalandustöörühma kooskõlastatud metoodika alusel. Ka Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi räime- ja kilu-uuringutes kasutatakse ICES-i standardset metoodikat, mis tugineb peamiselt töönduspüükidest kogutud bioloogilisele analüüsile ja noorkalade kui varu täiendi arvukuse hinnangutele. Proove kogutakse kõigist Eesti vetesse jäävatest püügipiirkondadest (ICES-i alampiirkonnad 28, 29 ja 32) kogu püügiperioodi vältel.
 
Räim kujutab endast Atlandi heeringa alamliiki, kes asustab kogu Läänemerd, moodustades mitmeid kohalikke populatsioone. Kudemisaja järgi jaguneb räim märtsist juunini kudevaks kevadräimeks ning augustis-septembris kudevaks sügisräimeks. Läänemeres hinnatakse räimevaru eraldi Liivi lahe, Läänemere avaosa, Botnia lahe ja Botnia mere varuühikute kaupa. Eestil on püügikvoodid kahest esimesest varuühikust. Viimasel kümnendil on Liivi lahe ja Botnia mere räimevarud olnud tunduvalt paremas seisus kui Läänemere avaosa ja Botnia lahe räimevarud. 
 
Kilu käsitletakse Läänemere ulatuses ühtse varuna, mille seisund on suhteliselt hea.

Tursk

Tursavaru on Läänemere idaosas püsinud viimase kümnendi madalamail tasemel, mille on põhjustanud pikaajaline madal sigimise efektiivsus (tingituna ebasoodsaatest keskkonnatingimustest) ja intensiivne püük. Tänu 2003. aasta keskmisest arvukamale põlvkonnale on Läänemere idaosa tursa kudekarja biomass alates 2005. aastast mõnevõrra suurenenud, olles 2008. aasta alguses hinnanguliselt siiski 40% madalam pikaajalisest keskmisest. Eesti vetes ei ole tursa sihtpüük majanduslikult tulus ning turska püütakse vaid kaaspüügina. Samas püüavad Eesti laevad turska ka Läänemere lõunaosas.
 
Läänemere lõhepüük tugineb peamiselt kalakasvandustest asustatud isenditele, sest lõhe looduslik varu on madalseisus.
 
Vaata lisaks:

 

Viimati uuendatud: 25. august 2015

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.