Sa oled siin

Kaitsevajadus

Kaitseala loomise eesmärk 

 

Russowi sõrmkäpp

  • ühendab tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud alad. Moodustatav Nabala kaitseala ei ole oma sisult uus, esimene selles piirkonnas asuv kaitseala loodi juba 1989. aastal.
  • Aastatel 2010-2013 läbi viidud põhjalikud uuringutest järeldus, et Nabala piirkond kujutab endast väärtuslikku looduskompleksi, hõlmates soo- ja metsaelupaigad ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad.
  • Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse-eesmärkide seas on nii haruldasi ja ohustatud kui ka selliseid liike, keda ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ning kelle arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. 
  • Eestimaalased tunnevad Nabala-Tuhala piirkonda kõige enam Tuhala nõiakaevu järgi, mida võib pidada looduskaitse ikooniks.
  • Looduskaitsealal on alles ka vanu loodusmetsi ja teisi kaitset väärivaid elupaiku, mille tähtsus ületab Eesti piirid. Ala on rikas kaitsealuste ja ohustatud linnu- ja taimeliikide poolest. 
  • Tänaseks on teada kaks esimese kaitsekategooria linnuliiki – must-toonekurg ja väike-konnakotkas ning viis teise kaitsekategooria linnuliiki. Piirkonnast leiti kümneid teise kaitsekategooria taimeliike. 

 

Mis seal on ja kes seal elavad?

Allikad

Allikaid on Eestis kaitstud juba aastasadu.
Ühtlasi on allikad nimetatud Loodusdirektiivi I lisas kui väärtuslik ja kaitset vajav elupaigatüüp.
Direktiivi kohaselt tuleb tagada (sealhulgas vajadusel taastada) I lisa elupaikade soodne seisund nende loodusliku levila piires.
Nabala piirkonnas on kaardistatud 15 allikate ja allikasoode piirkonda.  

Liigirikkad madalsood

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüp.
Kunagistest Eestis laialt levinud madalsoodest on praeguseks hävinud ca 90%.
Kuna tegemist on põhjaveetoitelise elupaigaga, siis on see veerežiimi muutustele eriti tundlik.
Piirkonda jääb mitmeid seni veel heas seisus madalsoid, kuid ka mitmeid taastamist vajavaid.

Soostunud ja soo-lehtmetsad

Loodusdirektiivi I lisa esmatähtis elupaigatüüp.
Vastavalt 2013. aasta Loodusdirektiivi aruandele on soo-lehtmetsad Eestis väga halvas seisus ja vajavad seetõttu meie erilist tähelepanu.
Ka soomets on põhjaveetoiteline elupaik ja seega veerežiimi muutustele eriti tundlik.
Nabala looduskaitseala on oluline soostunud metsade piirkond.  

Karstinõod ja järvikud

Tegemist on Loodusdirektiivi I lisa esmatähtsa elupaigatüübiga.
Karst on unikaalne ja kogu maailmas ohustatud geoloogiline objekt ja  elupaik.
Nabala piirkonnas on kaardistatud 8 karstinõgu ja järvikut. 

Kaitsealused linnud ja taimed

Väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Tegemist on I kaitsekategooria liikidega, mille kõiki isendeid ja pesapaiku tuleb kaitsta. Nad on eriti tundlikud häiringutele, eriti pesitsusajal. 
II ja III kaitsekategooria metsalinnud nagu kanakull, rähnid, karvasjalg-kakk jne. Kõik nad on tundlikud häiringutele.
II kaitsekategooria taimeliigid metsas nagu kuldking, punane tolmpea, kõdu-koralljuur. Ohustavaks teguriks on elupaiga rikkumine. 
Märgade elupaikadega seotud II ja III kaitsekategooria taimeliigid nagu lõhnav käoraamat, koldjas selaginell, Russowi sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, pruun lõikhein, eesti soojumikas, vööthuul-sõrmkäpp, siberi võhumõõk jne.
Neist eesti soojumikas on ühtlasi Loodusdirektiivi II lisa liik.
Kõigi nende seisund seatakse ohtu veerežiimi muutmisega.

 

 

 

Viimati uuendatud: 19. november 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.