Jääkreostus

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase -või põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

Paljud jääkreostusobjektid jäävad märkamatuks seni, kuni reostus jõuab kaevudesse, kanalisatsiooni või veekogudesse. Sageli leitakse maetud ohtlikud jäätmed või reostunud pinnas kaevetöödel.

Jääkreostuse koristamata jätmine elupiirkondadest ohustab inimeste tervist otsesel kokkupuutel ohtlike ainetega. Ohtlike lenduvate ainete tungimine keldrite kaudu eluruumidesse ja saastunud toidu ning joogivee tarbimine on ka oluline negatiivne risk inimese tervisele.

Pinnas või põhjavesi on reostunud, kui vähemalt ühe ohtliku aine sisaldus ületab kehtestatud piirarvu, mis kehtestatud keskkonnaministri määrusega.

Jääkreostuskoldeid eristatakse käesoleval ajal tekkivast reostusest. Jääkreostuskolleteks on näiteks enne 1993. aastat (Nõukogude Liidu vägede lahkumine 1992. aastal ja erastamise algus 1993. aastal) tekkinud sõjaväe ja tööstusalade reostus.

Jääkreostuse ja kaasaegse reostuse eristamiseks on vajalikud keskkonnaseisundi uuringud, mis tõendaks, et ala on reostatud NL ajal või Eesti Vabariigi taasiseseisvumise alguses endiste maakasutajate poolt ning käesoleval omanikul puudub kohustus „saastaja maksab printsiibist“ lähtuvalt ala puhastada.

Kindlasti ei saa jääkreostuseks lugeda reostust, mis on tekkinud pärast 1998. aasta keskpaika, mil jõustus kemikaaliseadus. Selle seaduse (§ 17 lg 5) kohaselt peab kemikaali käitleja reostuse ja likvideerima reostuse põhjuse.
 

 

Täpsemalt jääkreostuse kohta

Tellitud uuringud

Keskkonnaministeerium on tellinud seitse olulist projekti, mis annavad ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning teevad ettepanekud vajalike meetmete kohaldamiseks.

Jääkreostuskollete objekti omanikel ja omavalitsustel, keda nimetatud töö otseselt puudutab, on võimalik töödega tutvuda Keskkonnaministeeriumi veeosakonnas ja Keskkonnaameti regioonides, AS Maves veebilehel või Keskkonnaministeeriumi veevaldkonna uuringute veebilehel.

Loe täpsemalt!

Praegune olukord

Praegu on Eestis enamasti tõsiseks probleemiks vanad asfaltbetoonitehased, mis on senini valdavalt korrastamata. Jääkreostuskollete nimekirjas on neid üle 30.

Peamiseks ohuallikaks on seni lagunevates mahutites olevad tuhanded tonnid õlijäätmeid, mille purunemise tõttu võib laiali voolav reostus ohustada ümbruskonna põhjavett või pinnaveekogu.

 

Loe täpsemalt!

Tegevused ja meetmed

Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030 on üheks keskkonnaprobleemiks nimetatud tööstus, põllumajandus ja militaarobjektide jääkreostus. Nimetatud on jääkreostuskollete likvideerimise eesmärgid ja ülesanded ning jääkreostusobjektid, mille likvideerimist toetatakse riigieelarvest.

Jääkreostuskollete likvideerimist finantseeritakse maaomanike, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahenditest. Kaasfinantseerimist on võimalik taotleda Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Ühtekuuluvusfondist.

Loe täpsemalt!

 

 


 

Viimati uuendatud: 19. september 2014

Räägi kaasa
riigivalitsemises

Sul on võimalus esitada oma ettepanek või rääkida kaasa otsuste kujunemisel.

Eelnõude infosüsteem

Sul on võimalik jälgida, millised eelnõud on praegu töös ning soovi korral saad ka oma kommentaari esitada või osaleda avalikel konsultatsioonidel.

Osalusveeb

 

Osalusveebis osale.ee saad esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda allkirju oma idee toetuseks. Iga esitatud idee saab ka valitsuse poolse vastuse.